11.05.19

Nädalaõmblus nr 17 – kollast ja roosat

Ühele toimekale kuuesele võiks sünnipäevaks ju sobida veidi kollast ja veidi roosat, natukene lilli ja natukene kasse ja jäneseid.
Ohh, ma naudin oma kattemasinat, ta nii murevabalt sõitis üle üsna paksust tasku servakandist ja ei mingeid pistete vahelejätmisi enam. Lausa meelest hakkab minema, milline pirtsakas see masin varem oli:).

Tagant pikem dresskleit - lõige ise tehtud, kangas paidest Lipilapi poest.
Puhvis suvepüksid - lõige üks varasem Ottobre (muutsin lõiget ka, tegin värvli madalamaks, lisasin taskud), kangatükk ostetud Tokiost.


06.05.19

Nädalaõmblus nr 16 – Jaapan on ikka kaugel

Vara siin kilkasin, et olen jõudnud postitustega reaalaega, kui kohe tabas mind mingi kevadine palavikuga viirustõbi, mis õmblemisele kriipsu peale tõmbas. Ja loomulikult ka kogu muule elutegevusele.

Aga nüüd siis taas Jaapani-reisi järelkajana üks väike õmblustöö. Olen ikka proovinud osta reisilt ka mõne käsitöötrükise. Jaapanis mulle sellist suuremat raamatupoodi ette ei jäänud, aga ühes väiksemas poes suutsin kätega selgeks teha, mis sorti raamatuid ma otsin. Ja lahke müüja näitas täpselt riiulivahe kust-kuhuni vaatama peaksin. Raamatud olid kõik näha üksnes valgete selgadega ja jaapani keelsetest kirjadest poleks ju kuidagi aru saanud, mis raamatuga tegu.

Ostsin toreda kotiraamatu. Ilusad pildid ja jaapanlastele kohaselt hästi täpsed piltidega õpetused, lõikelehed ka kenasti kaasas. Otsustasin kohe ka ühe koti õmmelda, kusjuures täpselt juhendi järgi (sellist asja teen ma tegelikult üsna harva). Aga tahtsin juhendit proovida. Muu oli kõik tore, aga kott tundus pildil suurem. Selle saan vist anda mõnele lapselapsele.

Koti sees on korralikud lõõtsaga taskud.

Koti lõige ja kirju kangas Jaapanist, punane paspuaalpael. Väike kosmeetikakott jääkidest ilma igasuguse lõiketa.


23.04.19

Nädalaõmblus nr 15 – Jaapan on kaugel

Jah, Jaapan ongi väga kaugel, aga selle nädala ja natuke rohkemgi veel seiklesin Jaapanis. Kui kedagi huvitab, mida ma seal nägin ja kus käisin, siis võib piiluda minu reisiblogisse rooza reis.

Õmblustööd ma seal küll ette võtta ei saanud, nii et kahe nädala postitused teen siis nüüd järgi. Esmalt ikkagi Jaapani lainel, ehk siis üks reisi meenutav torusall, mille õmblesin Jaapani siidi tükkidest (müügil oli selline lapitööks mõeldud siiditükkide komplekt).


Kirsiõied, kirsiõied, kirsiõied...


10.04.19

Nädalaõmblus 14 – klooniks õige midagi

Rohkem kui miski muu nõuab minu meelest head lõiget üks mugav püksipaar. Ja ilmselt pole olemas mingit universaalset kõige paremat püksilõiget, sest iga tagument on täiesti ainulaadne. Ma pean tunnistama, et haruharva leian ma poest mõnusalt istuvad püksid, enamasti on need sääremarja kohalt kitsad, kintsust laiad, istmik ulatub rinnuni, nööp ei lähe kõhul kinni jne. Ja tegelikult on sama ka ajakirjalõigetega, teed püksid valmis ja justkui ikka pole päris see...

Aga ükskord juba 10 aastat tagasi ostsin endale valged suvepüksid mingis meeltesegaduses noorteosakonnast (ahaaaa!), pealegi olid need LINKi püksid minu suurusnumbrist mitu numbrit väiksemad, aga sellise ülevalt kummivärvliga variandina mahtusid jalga uskumatult hästi. Mul pole mitte kunagi nii mõnusalt istuvaid pükse olnud!

Aga 10 aastat kandmist muutis need linased püksid täiesti läbipaistvaks. Viimasel aastal sai neid tarvitada ainult väga pika pluusiga. Oli aeg need uuesti algosadeks ehk lõikeks lõigata. Muide lõigetena lauale laotatult ei sarnane need päris tavapärase püksilõikega. Võib-olla sellepärast kõik need ülejäänud hästi ei istugi.


Igal juhul ma kloonisin need püksid! Ja juurde tegin ka ühe mõnusa suvise viskoospluusi.

Alt laiad kukepüksid – istmikuosa lõige vanadelt pükstelt, mõnus kangas veebipoest stoffe.de (35% lina ja 65% viskoos), värvliosa trikotaaž

Suvepluus - lõige võetud teiselt pluusilt (jälle kloon), pisut muudetud, viskooskangas kauplusest Trend.



07.04.19

Nädalaõmblus nr 13 – elevant ja traktor

Tellisin ükskord Stoffe.de lehelt kangaid. Ja siis küsis lapselaps, et vanaema, miks sa neid kangaid ostad, sul on ju kapis nii palju kangaid. Lapse suust pead sina tõde kuulma. Aga geenid on neil vist rikutud, sest juba järgmisel hetkel olid nad ka arvuti taga ja teatasid, et tahavad ka kangast :). Valik oli väga kindlameelne - üks kaksikutest tahtis ilmtingimata seda elevantidega ja teine traktoritega.

Vanaema ju ikka õmbleb. Aga seekord ei õnnestunud lastelaste soove täita. Sest elevantidega kangast (ahaaa, lumi vastu kevadet) ei tohtinud tulla kleit, vaid pidi olema pluus. No aga see pilt oli nii suur, et tegin ikkagi pigem kleidimõõtu asja, ehk võib selle pikaks pluusiks nimetada.
Traktoritega riidest pidi tulema lühikeste varrukatega pluus... Aga selgus, et kangas on selline dressiriide moodi, nii et tegin ikkagi pikkadega käistega.

Ja muidugi peavad riietel olema taskud, see on kindlasti üldse kõige olulisem asi!

Aluslõikeks võtsin Ottobrest T-särgi lõike. Ja üle hulga aja ei tundunud see mulle hea lõige. Üllatuslikult ei klappinud varrukakaar ja varrukaava hästi kokku, nii et pidin kehaosa külgedelt kitsendama.

Kõige suurem rõõm on aga see, et mu kattemasin nõustub jätkuvalt korralikult õmblema. Pikk kummardus õmblusmasinate tohtrile Valdole.


Nädalaõmblus nr 12 – püksid eneseületusega

Kas teil juhtub ka mõnikord nii, et mingi asi ei klapi algusest peale, ühesõnaga kõik läheb pekki. Aga siis tekib mingi eneseületuslik trots ja justkui autopiloodiga muudkui harutate-parandate-muudate, kuigi ilmselgelt oleks lihtsam asi vaikselt prügikasti paotada või lapiteki tükkideks lõigata :).

Nende pükste lugu on järgmine:

Kunagi (ilmselt umbes 9 aastat tagasi) õpetasin ühele grupile püksilõike tegemist. Tegin siis ise ka oma taguotsa järgi püksilõike ja lõikasin mingist ettejäänud veidi sametisest hallist kangast välja ka need testpüksid. Proovimiseks traageldasin masinaga kinni ja veendusin, et on parajad. Millegipärast need sel hetkel sellisel kujul kappi jäidki. Hiljem olen neid paar korda kappi koristades proovinud - osutusid suureks ja panin tagasi.

Nüüd otsustasin jälle kappi koristada. No kui oleksin võtnud moodsamat nõu kuulda, misiganes Jaapanlane see nüüd oligi, kes käskis koristades küsida - kas see asi teeb õnnelikuks, siis oleksid need püksid sekundiga prügikasti lendanud. Mis õnne saab olla 9 aastat seisnud suvaliste püksitükkidega, mille jäägid on ka kadunud.

Aga ei, need püksid tundusid nüüd jälle parajad olevat ja ma otsustasin need valmis õmmelda. Nüüd siis lühike (tegelikult pikk) nimekiri kõigist ebaõnnestumistest:

1. Millegipärast polnud pükstel taskuid, otsustasin teha lihtsad ja pealepandavad.
2. Õmblesin sääreõmblused ettenähtust väiksema varuga, sest mulle tundus, et püksid võiksid olla pisut laiemad. Pärast selgus, et on just selle võrra liiga suured, aga et olin taskud nurkapidi üle küljeõmbluse õmmelnud, siis tuli kitsamaks tegemiseks ka taskud osaliselt lahti võtta.
3. Värvli lõikasin väljast halli, seest sitsist ja kolmes osas, sest tahtsin tagumisele poolele panna sisse laia kummi. Ja siis selgus, et tagant on pükste kõrgus koos kummivärvliga hea, aga ettepoole poleks üldse mingit värvlit vaja. Ohh. Päästva ideena tekkis seninägematu lahendus, mille puhul taha jäi osaliselt värvel, aga kogu serv sai hoopis värvilise kandi.
4. Kandi tõttu oli aga ees keeruline lahendada nööbi küsimus. Tegin siis kandist nööbile aasa, harutasin lahti kinnise katteriide serva ja toppisin aasa otsa sinna vahele.
5. Ei suutnud meenutada, mis pikkuses need püksid küll olema pidid, aga palistuse keeramiseks nagu varu ei olnud. Kantisin siis juba otsad ka sitsiga. Kui üles keerata, siis saab parajad kuked ja muidu on tavalised.

Võib-olla siiski oleks olnud tark esmalt küsida, kas need püksitükid teevad õnnelikuks? Aga kuna ma seda ei teinud, siis õmblesin nad valmis, eks siis nüüd võib küsida, kas need püksid teevad õnnelikuks?


Hallid pehmed püksid - lõige ise tehtud 9 aastat tagasi võetud mõõtude järgi:), kanga päritolu tundmatu puuvillane, sisu värviline puuvillane. Kandmiseks minu lemmiku mummukampsuniga (Gudrun Sjöden).


Nädalaõmblus nr 11 – päevituseta kleit

Lubasin küll, et ei pane siia enam ühtegi pink basicu kleiti. Aga mis teha, ühel nädalal oli just selline õmblustöö. Selle päevituskleidi tellis endale reisikotti üks kena sugulane. Siit soovitus, ärge midagi tellige liiga vara. Aega oli nimelt reisini nii palju, et ma ei tarvitsenud selle tööga üldse kohe alustada. Ja siis, kui hakkasin kleiti posti panema, selgus, et juba hilja, kleidiomanik juba reisil. Nüüd siis on ilma päevituseta päevituskleit. Ehk saab seda suvel aias tarvitada.