Möödunud nädal juhtus olema selline, et laupäeval-pühapäeval tegin Tallinnas Rahvarõivakoolis sukakoolitust. Ja kui rongiga pühapäeva õhtul koju jõudsin, asjad lahti pakkisin ja natuke õhtust sõin, siis jäi pühapäeva alles veel 40 minutit. Aga kui oled lubanud... õmmelda. Igal pühapäeval. Siis tuleb teha midagi väikest, no sellist 40-minutilist.
Tegin 2 ülitavalist poekotti. Mitte et ma poleks varem poekotte õmmelnud, aga olen avastanud, et kasutan enamasti üht Gudrun Sjödeni kaubaga saabunud lillelist kotti, sest see on selline lihtne, õhuke ja hästi kerge, aga natuke liiga väike. Tegin kapiukse lahti ja vaatasin, kus on siis see õhuke ja kerge sitsikangas. Ja seal ta oli – ostetud 1980ndatel, just paras kevadise poekoti kangas. Ma mäletan, kui ema selle kanga ostis, ikka 15 meetrit, tekikottide jaoks. See oli aeg, kui poes polnud midagi, kangast ka mitte. Ja kui tuli müügile sitsi, siis võeti seda ikka kümne meetri kaupa. Kangast ei tulnud poodi ülearu tihti, nii et ega neid kangapakke sinna kappi palju tekkinudki. See 15 meetrit oli millegipärast siiski seisma jäänud. Nüüd olen seda kasutanud juba mitmes lapitekis ja jagub veel paljudeks asjadeks.
Kotid tegin väga lihtsad, et oleks ikka üliväike pakike kokku panna. Ei mingeid taskuid, mida ju niikuinii tegelikult ei kasuta, ega ka mitte põhjanurkade õmblusi. Isegi overlokiniiti ei hakanud sobivaks vahetama ja tegin hoopis kena kahekordse pesuõmbluse. Lõpuks tekkis väike mõttepaus, et kui lisaks ikka mingi kaunistuse? No siis avasin karbi nimetusega "mingid asjad". Ja seal leidus üks koolilastele tehtud masintikandinäidis. Tegime selliseid CD-plaadi ümbriseid, ilmselt praegusel hetkel ei hakka CD-plaadile ümbrist tegema :D, õmblesin siis selle lapikese lihtsalt koti külge. Et oleks kasutatud...
Kas teil leidub ka kodus sitsikangast 10–15 meetriste tükkidena?
Leidub ka minul nõukaaegne sitsikanga rullike, Karlssonitega :)
VastaKustutaJa palun jätka ikka oma õmblemisi ning blogi kirjatükke, nii tore lugemine ja innustad ikka teisigi :)
Kustuta