24.04.18

Pühapäev nr 8 – kandid ja palistused

Sel pühapäeval juhtus sedamoodi, et saabusin kahepäevaselt koolituselt tagasi alles kell seitse õhtul  ja siis juhtusid ka lapsed külas olema. Nii ei teinud ma pühapäeval mitte üks piste õmblusmasinal. Ja esmaspäeval tehtud pühapäevatöö on ka seetõttu pisipisike – täpilise laudlina palistus ja mõned kampsunikandid. Laudlinu ma pean igal juhul ise palistama, sest nii pikki nagu minu 15-suulise laua jaoks vaja on (3,5 m) valmis laudlinana niikuinii osta ei saaks. Ilus täpiline paksem puuvillane on pärit veebipoest stoffe.de.

Teise tööna kantisin ära oma äsjavalminud Ruhnu patentkampsuni kaeluse ja varrukasuud. Just nii, nagu need välja näevad ühel Saaremaa Muuseumis oleval päevinäinud Ruhnu kampsunil. Kaeluses punane ja varrukasuus roosakirju. Varrukasuu kandiriie pärineb umbes 1960. aastast.

Sellised värvilise rätikuga kantavad patentkampsunid ehk stripuvamsad olid Ruhnus argirõivasteks nii meestel, naistel kui lastel.

Selline hirmpisike töö siis selle pühapäeva nimekirja.


19.04.18

Pühapäevaõmblus nr 7 – pildikesi kangahoolikute elust

Selle pühapäeva õmblustöö on täiesti seotud laupäevase kangapoes käiguga. Poes tuli mul nimelt meelde, et lubasin ühele viieaastasele uusi retuuse. Vanaema ju ikka lubab, kui näeb, et eelmised on kantud täiesti auklikuks. Võib-olla te ei usu, aga mu kapis ei leidunudki viieaastaste tüdrukute retuusiriiet. Ja kuna see fakt meenus mulle täpselt poes, siis kohe nägin ka seda südametega halli riiet. Ja siis nägin ka üsna samasugust baleriinidega riiet. Loomulikult ei jäänud ka see ostmata, sest lapselaps käib ju iluvõimlemise drennis ja vanaemal tulid kohe meelde kunagised balletitunnid :). Aga et retuusikandjal on ka kaksikvend, siis lasin kohe pool meetrikest jalgratastega riiet ka välja mõõta. Vaat nii need kangad kogunevad ... Õnneks said kohe ka ära tarvitatud, tore asi see pühapäev ikka :)
Kohe kui see tuunika-kleidike kokku sai, siis vaatasin, et midagi oleks nagu veel vaja. Muidu tundub justkui liiga pidžaama. Valituks osutus jupike mustakirjut ja peale läbipaistev roosaks sats minu kunagise pluusi sabast. Kaelus on ka seekord teistmoodi. Ja nende roosade varvaskingade jaoks peab viiene ilmselgelt kasvama, sest need on vanaema omad :D. Nõuab ekstra-kõrget kujutlusvõimet, et mind ette kujutada balletti tantsimas. Aga jah, olid ajad....


Ja nüüd siis väike ülestunnistus pühapäevale eelnenud laupäevast. Ma ei oleks ise ÜLDSE kangapoodi läinud, aga sõbranna Siiri nõudis shoppamist meie parimas kangapoes Lipilapi äris. Poodi sisenemist sain küll välja vabandada asjaoluga, et mul oli vaja vardakottidele 14 m sisukangast. Aga poest väljumist sellega enam välja ei vabanda :)
Peale selle, et müüja ei suutnud uskuda, et me polegi õed (me varsti ise ka eriti ei usu), siis meie ostud ka väga ei erine. Nojah, ütle kes on su sõber ja ma ütlen, millist kangast sa ostsid. Tõsi, Siiri ei ostnud neid baleriine ja jalgrattaid. Eks siis tuleval pühapäeval jälle.


10.04.18

Pühapäevaõmblus nr 6 – kas teil on kapis mõni luukere?

Kui teil juhtub olema mõni lapselaps vanuses 5–12, siis te võite teha nüüd vanamehemultikahäält ja küsida: "vanaema, vanaema, kas sul kapis luukeret on?"

On, lapsuke, on, kohe võtame kapist välja :).

Kas teie oskate öelda, millal see juhtus, et pealuud ja luukered justkui möödaminnes nii avaliku elu tegelasteks said, et leidsid koha igal teisel lastele mõeldud kangal.

Kui mina laps olin, siis luukeredega seoses räägiti ainult hirmu- ja õudusejutte. No vahel lauldi ka – surnukirstul 15 meest – hõissa ja pudel rummi! Ja siis mereröövlilipule tehti pealuu ja kaks konti, mille joonistamine mul lapsena eriti hästi välja ei kukkunud.

Aga millal juhtus see, et kangale jõudsid väiksed armsad roosa tutimütsiga luukerekesed, tantsivad ja lustivad luukered, isegi loomade luukered. Ja oleks need siis ainult pubekate dressidel. Ei, kenad luukered on isegi pitsivahustel roosadel beebikleidikestel.
Tegelikult mulle tundub, et see luukerevaimustus algas umbes samal ajal, kui hakati rääkima tähtsate inimeste kappides laiutavatest luukeredest. No minu kapis on üldjoontes ainult kangastunud luukered.

Ühesõnaga, vanaema võttis kapist luukerekanga välja ja tegi sel pühapäeval natuke lasteriideid. Lihtne viskooskangast rataskloššseelik kümnesele ja tantsivate luukeredega pluus seitsmesele. Kangas ostetud veebipoest stoffe.de, mustad lisandid kapijääkidest, lõige Ottobrest, kohendatud õigetesse mõõtudesse. Lisaks vahetatud katkiläinud lukk veel ühel luukerepluusil :).

02.04.18

Pühapäevaõmblus nr 5 – valearvestus

ERMi püsinäitusel märkasin Türi naisel ees väga ilusast riidest põlle. Paari nädala eest Saksamaalt kangast tellides (oluline märkus - ma ei tellinud kangast endale :D) jäi mulle silma üsna sarnase tonaalsuse ja olemisega kangas. Tundus, et mul on seda mitte eriti odavat riiet Türi rõivaste juurde ikka vaja. Võtsin meetrikese.

Türi naise komplekti ees olev ilusast riidest põll ERMi rahvarõivanäitusel.

Kangas jõudis kohale ja osutus täielikuks valearvestuseks. Sest see polnud mitte üks põlleks sobilik riidetükk. Ilmselgelt toekas riie oli mõeldud kodukaunistamiseks, kardinateks, mööblikatteks, padjakatteks... Ja tänu sellele ei osutunud see isegi nii kalliks mitte, sest kanga laius oli 2.40.


Mis siis ikka, läkski kodukaunistamiseks. Otsustasin kenat kangast väärindada aeglase õmblusega (nagu mõiste aeglane mood :)). Ehk siis lõikasin pika ribatüki pooleks ja liitsin keskelt piinliku täpsusega lilli kokku ajades neljakandiliseks. Lisasin laia servakandi, millele tegin korralikud diagonaalnurgad.

Põlle asemel sai ainult ühe kevadise laudlina kööki.