27.06.09

Saaremaa sokid

Ei need sokid pole absoluutselt saaremakirjalised, on hoopis Kihnu vitsad ja Järvamaa kindakiri, aga neid on lihtsalt kootud näiteks praamis ja loomulikult praamiootesabas jne...




Kui ma väike olin, siis meeldis mulle hirmsast vaadata "varandust" Ega seda kogu aeg teha ei lubatud ka. Varandus oli suures kapis ja väga põnevates värvilistes karpides - isa medalid spordivõistlustelt (eelkõige meeldisid mulle need uhked paelad, mille otsas medalid rippusid) ja ema laulupeorosetid. Vat see oli varandus! Vaatasin nüüd ka natuke ja avastasin, et osa rosette on tegelikult sellest ajast, kui ema olemaski polnud - järelikult on osa neist kuulunud hoopis vanaisale. Ja laulupeoeelselt näitan teilegi neid uhkeid vanu märke.



Tagasiteel läbi Muhu muuseumi kohtasin ma "sokikest" . Selles muuseumis saab alati mõnusa värvilaksu kätte.



Päris muhulane ma küll pole, aga kuna mu sünnikodu jääb Muhust vaid 6 km kaugusele, siis otseloomulikult pidi ema mulle juba enne kooliminekut rahvarõivad tegema. Ega tal see vist väga käbedalt tookord läinud, eks ta käis ikka teadjamate tegijate käest asja õppimas - sisserännanu nagu ta oli. Ja mina kasvasin muidugi üles koos Muhu tikandiga. Naabritüdrukutega ikka proovisime oma nukuriietele tikkida juba enne kooliminekutki.


20.06.09

Vöö

Meie suguvõsa eripära -kiir-kaug tegutsemine.
See tähendab, et kleiti õmmeldakse enne peole jõudmist ka veel autos või leebema variandi kohaselt lõpetatakse silm rullis eelmisel öösel. Nii ka nüüd. Täna on minu lapse ülikooli lõpuaktus ja otse loomulikult teen ma kleidile lubatud vööd ikka eelmisel ööl, kusjuures kleiti ennast pole ma üldse näinudki - seda teeb Moole eelmisel ööl! Ahaaa! No ja kui see asi kokku ka sobib, siis näitan pärast kleiti koos vööga ka.