Hirmus vana asi

Vahepeal on vist mitu pühapäeva veidi vahele jäänud, aga täna tõesti õmblesin. Käsitsi. Väga vanamoodsalt.

Sellel nädalal olen rahvarõivalainel. Õigupoolest on mul rahvarõivakapis asju natuke siit ja natuke sealtnurgast. Kui on vaja kohalikke riideid selga panna, siis Türi seelikut ja käiseid mul pole, aga on Türi rüü ja pottmüts ja sobilikud ehted. Rüü on väga mõnus rõivatükk, aga sinna alla on ju ka vaja midagi panna. Suure tõenäosusega kanti rüü all pikkade käistega lihtsamat pikka särki või siis ka seelikut. Mina otsustasin endale teha ühe käisteta alussärgi. Selline pikk särk pandi seeliku ja käiste alla. Türilt ühtegi varrukateta särki alles ei ole, seega võtsin veidi eeskujuks Jõhvi särgi ja teisalt ka ühe Türilt pärit varrukatega särgi. Tundub, et mandri-Eestist ongi see Jõhvi särk ainus varrukateta särk, mis alles on. Sageli tehti särgi alumine pool jämedamakoelisemast linasest, aga minu särk on ühes tükis. Materjaliks kasutasin ära kunagi Seidla laadalt ostetud käsitsi kootud voodilina, mis oli oma laiuselt täpselt sobilik (lina oli kahelaidne).

Küljeõmblused tegin üleloomispistes (nagu tavaliselt särkidel ongi) ja õlad ning külgi laiendavad siilud madalate pesuõmblustega, mille mõlemad pooled on kinnitatud üleloomispistes.  Ehk siis puhas näputöö, ei mingit masinat. Kuna riie on vana, siis võtsin ka niidi vana, ei olnud see isegi pudedaks muutunud nagu nõukaaegsed niidid.

 Kaelus on lihtsalt palistatud ja palistuse sisse aetud palmitsetud linane pael, mille abil saab kaeluse veidi kokku tõmmeta.

Minu Türi riiete juurde kuuluvad ka mõned toredad ehted – Keiu Kullese tehtud kurguhelmed koos raha ja kahe krõlliga. Ja prees ning sõrmus, mis on väga vanad ja pärit ilmselt kas kusagilt siitsamast Türi kandist või Põhja-Viljandimaalt. Tegin muisi ja Kaalu Kirme raamatu abil Eesti preesides väikese ülevaatuse ja avastasin, et minu prees on äravahetamiseni sarnane Brackmanni preesidele. Magnus Wilhelm Brackmann (1787-1862) sündis Viljandis kullasepa pojana ja tegutses Pärnus. Oli väga viljakas talupojaehete tegija. Täpselt samasugune prees on muuseumisse kogutud ka Audrust ja Pilistverest.

Minu uus vana alussärk – kangas vana, niit vana, tegumood vana, prees ka vana.

Kuidas ma seda särki kanda kavatsen? Tegelikult kõige enam ilmselt juba mitmeid aastaid tagasi valminud Türi rüü all. Sellest siin juba ükskord pajatasin. Saab lugeda siit.

Ja ma pean tunnistama, et ilmselt kavatsen soojemate ilmadega seda alussärki kanda ka täiesti häbitult ilma pealmiste rõivasteta, kuigi vanasti ilmselt keegi paljaste käsivartega kuhugi ei läinud.