Lugu kümnes pildis, ei sobi kasutamiseks Hollywood´is, kuna puudub igasugune Happy (ka lõpus),
pigem sarnaneb Eesti linateosele, kus on pealtnäha täiesti mõttetud sügavmõttelised tegevused ja mittemillegagi lõppemine.
Siinkohal ei soovitata kurvameelsetele või ehk siis ainult neile,
kellele mõjub positiivselt arusaamine, et depressiivsust leidub küllaga ka väljaspool nende isiklikku vaatevälja.
PILT 1
Temperatuur
akna taga langeb -25 kraadini. Soojas toas konutavale isetegijale
meenub, et tema lapsel pole miskiseid sooje riideid.
(oh ei, laps ei
ole küll mingi mudilane, kannab parajat kikkhabet). Isetegija on kunagi
andnud lubaduse mantli õmblemiseks, nüüd juba kujutabki ta ette oma
järglast justkui mõnd 19. sajandi vaest, pintsakuta luuletajat Eesti
vaimulinnas ringi lehvimas. Tõsi küll, pintsak on tal olemas ja see koos
kampsuni ja salliga peakski kandja meelest justkui moodustama sobiliku
rõivastuse -25 kraadise pakase talumiseks.
PILT 2
Murelik
isetegija märkab Tallinna Kaubamajas sobilikku mantlit - piisavalt
kossakas, selline lipitud-lapitud ja täiesti villane (ei mingit kilet).
Suurust ei suuda täpsustada ja hind (firma Desigual) on muidugi oh ja
ah. Isetgija otsutab siiski ise mantli õmmelda.
PILT3
Isetegija
siseneb depressiivse väikelinna kangapoodi. Müügil on ÜKS väga sobiv
riie, mõnus vildine ja villane, kerge ja soe. Noh, ootamatult hele on,
aga ikkagi väga tore. Isetegija ostab riide. Kodust otsib teisi
hallikaid tükke ka lisaks.
PILT 4
Isetegija siseneb ühe teise
depressiivse väikelinna kaubamajja, et osta lõnga, sest mantli varrukad
ja kapuuts tulevad tema kujutluses kootud. Müügil on ÜKS jämedam
naturaalne lõng, koostis on väga hea 20% villa, 80% alpakat, jäme, kerge
ja pehme. Noh, värv on selline kanga kõrval veidi liiga tume, aga ehk
sobib (isetegija on paraku kangatüki koju jätnud).
PILT 5
Isetegija
võrdleb lõnga ja kangast. Väike ehmatus. Hall lõng tundub päevavalges
üsna sinakas, aga kangas nagu beežikas. Aga pole hullu, lõpututes
lõngavarudes leidub ju pruun villane, mis juurde pannes tooni soojemaks
teeb. Isetegija hakkab kibekähku kuduma.
PILT 6
Lõng
lõppeb teise varruka keskpaigas otsa. Ohh. Kõik 6 tokki läbi - jämeda
lõnga rõõm. Isetegija surfab ruttu netis ja leiab lõngapoe, kust sama
lõnga tellida. Tellib veel ühe toki. (möödaminnes ka kuhjakese lillat
mohhääri).
PILT 7
Lõng jõuab kohale, varrukas saab valmis.
Isetegija imetleb kootud tükke ja väljalõigatud tükke ja taskuid... ja
ohkab - see kõik on siiski kuidagi liiga kontrastne, keha hele ja
varrukas tume. Isetegija tõttab depressivse väikelinna kaubamajja.
Müügil ongi ka kangavärve. Isetegija ostab musta värvi, et tükid pisut
üle värvida, hoopis teisel põhjusel ostab ta ka halli värvi.
PILT 8
Isetgija
värvib kanagatükke. Riie on paks ja värv ei jää eriti ühtlane. Aga
sinna võib ju midagi põnevat peale tikkida ja nii on kõik väga lahe.
Tükke kuivama pannes tunduvad need ikka väga rotihallid. Isetgija vaatab
ehmatusega, kogemata on ta potti pannud musta asemel halli värvi.
Hallina ei mõju kangas hästi. Isetegija võtab pruuni värvi ja värvib
kõik tükid pruuniga üle. Tulemuseks on selline karupruun. Oh. Vahepeal
saabub mantlita tudeng ja arvab et see hele oleks vast ikka parem.
Õnneks on seda veel piisavalt alles.
PILT 9
Isetgija
lõikab jälle tükid välja ja asub usinalt õmblema. Miski ei meeldi,
ikkagi on liiga kontrastne... Selga pannes tundub lai.
Isetegija
harutab lahti mitmed-setmed õmblused, teeb mantli kitsamaks, lisab
fantastiliselt mõnusad nööbid ja teeb isegi riidega töödeldud nööpaugud,
aga ... ikka justkui pole see. Tulevane kandja ei oska ka miskit kosta,
kui valmis, siis vaatab. Depressiivse väikelinna istegija sätib mantli
ilusasti puu pääle, paneb voodritükid ka kõrvale ja asetab kõige
kaugemale nurka poolikute asjade kapis.

PILT 10
Isetegija siseneb Tartu Kaubamajja ja ostab päris ilusa meestemantli. Hind on õnneks soodne.
On võimalik, et sellest kunagi siiski ka midagi veel saab.