Vana aasta lõpp ja uue aasta lubadused

Jõulupühad möödusid traditsiooniliselt nagu ikka - kuuse, jõulumehe, laste ja heade söökidega.
Meie pidusöögid, mis tavade kohaselt ei ole enam ammu tavalised, olid seekord Itaalia mõjutustega. Jagasime jälle omavahel ära käigud ja kokku tuli kõik väga maitsev ja tore.
Minu teha jäi praad, algul olin üsna nõutu, sest mulle ei meenunud Itaalia köögist ühtki pidupraadi. Aga internet aitab alati. Ja itaaliapärane porchetta saigi tehtud, suuresti tänu Maidule, kes Lähte lihagarnist vajaliku seakülje tõi.

Kuidas sellist toredat Itaalia porchettat teha?

Võta seakülg (seljafileest kuni peekonini). Ma ei tea, tavaliselt pole seda kuskilt võtta, peab ikka hankima. Eemalda terava fileenoaga ribid ja kamar.

Saadud latakas puista paksult üle värske hakitud salvei, tüümiani, rosmariiniga. Lisa väiksed küüslaugutükid ja riivitud sidrunikoor, parajalt pipart ja soola ka.

Keera kõik tihedalt rulli alustades seljapoolsest osast.

Keera rulli ümber äralõigatud kamar ja tiki selle servad ilusti kinni. Tikkimiseks kasuta tugevat materjali, minu puuvillane nöörike küpses puruks:) ja rull läks ühest otsast veidi lahti. Tee nõelaga kamarasse auke.



Itaalias pannakse see praad sageli vardasse, aga saab toimetada ka ahjus. Küpseta esialgu tugeval kuumusel ümbertringi pruuniks, siis alanda kuumust ja küpseta veel mõned tunnid.

Lõika rull (koos krõbedaks küpsenud kamaraga) viiludeks ja paku juurde veinikastet.

Oli hea.

Et jõulude ülevaade oleks täielik, siis siia ka üks ainumas päkapikkude aitamise töö. Ilusad pehmed puuvillased kangad ostetud Poola veebipoest Dresowka.

Uue aasta tulekuga andsin endale lausa kaks lubadust. Esimene on seotud tervislikumate eluviisidega ja sellest ei hakka ma siin loomulikult rääkima:).

Aga teine lubadus on selline, et igal pühapäeval õmblen oma põhjatust kangakapist ära ühe kanga. Pühapäev peaks ju olema hingamise päev ja kuna mulle siiski nii hirmsasti meeldib õmmelda, siis hingamiseks võiks see olla ilmselt parim tegevus.  Pühapäevaõmblused hakkavad siia postituma eraldi pealkirjaga ja kuna esimese ja teise pühapaäeva asjad on sünnipäevakingina just täna üle antud, siis tuleb postitus homme :).

Miks ma seda teen? Tegelikult ma ei tea. Võib-olla on nii, et kui ma sellest postitan, siis hoiab see mind oma lubaduse küljes paremini kinni ja ehk ärgitab kedagi teist ka oma veidi unarusse jäänud õmblemishobi uuesti ergutama.