Vahel on
selline tunne, et on olemas kaks erinevat elu - üks on käsitööelu ja
teine see päriselu. Ja need kaks käivad kuidagi omavahel suhtes ning
trügivad aegajalt üksteist asendama. Enamasti on ise käsitöö tegemine
minu jaoks selline magus nauding, tihtigi on aega selleks võetud millegi
muu arvelt, ise teades, et miski justkui olulisem (kas ka päriselt?)
ootab tegemist. Aga vahel võib ka nii olla, et just käsitöö on see, mis
aitab kõige muuga toime tulla, tugev olla ja hakkama saada.
Uue aasta esimestel päevadel said valmis minu Muhu kapetad, aga pildistamiseks läks alles nüüd. Üksinda on üsna keeruline sokke jalas pildistada. Kui lihtsalt perspektiivis klõpsida, siis juhtub see, et need minu niisamagi jämedad jalad paistavad sellises laiusmõõdus, et meheleminek 19. sajandil oleks kohe kindlustatud. Et aga kuidagi tänapäeva inimese silmis kah kobedam välja näha, viisin läbi väikese võimlemisprotseduuri fotoaparaadiga.
Kooliajal mul see turiseis eriti hästi välja ei tulnud, aga nüüd sain suurte akrobaatiliste pingutustega sokid siiski üsna normaalselt pildile. Kekaõpsid oleks võinud ju juba kooliajal öelda, et neid harjutusi läheb hiljem sokkide pildistamiseks vaja, ikka räägiti ilusast rühist ja mingitest vaagnalihastest... Ma saan aru, et võiksin teile mitmeks minutiks põhjustada naljatuju, kui keegi oleks minu pildistusharjutuse sooritust kõrvalt pildistanud Õnneks või kahjuks seda ei juhtunud.
Uue aasta esimestel päevadel said valmis minu Muhu kapetad, aga pildistamiseks läks alles nüüd. Üksinda on üsna keeruline sokke jalas pildistada. Kui lihtsalt perspektiivis klõpsida, siis juhtub see, et need minu niisamagi jämedad jalad paistavad sellises laiusmõõdus, et meheleminek 19. sajandil oleks kohe kindlustatud. Et aga kuidagi tänapäeva inimese silmis kah kobedam välja näha, viisin läbi väikese võimlemisprotseduuri fotoaparaadiga.
Kooliajal mul see turiseis eriti hästi välja ei tulnud, aga nüüd sain suurte akrobaatiliste pingutustega sokid siiski üsna normaalselt pildile. Kekaõpsid oleks võinud ju juba kooliajal öelda, et neid harjutusi läheb hiljem sokkide pildistamiseks vaja, ikka räägiti ilusast rühist ja mingitest vaagnalihastest... Ma saan aru, et võiksin teile mitmeks minutiks põhjustada naljatuju, kui keegi oleks minu pildistusharjutuse sooritust kõrvalt pildistanud Õnneks või kahjuks seda ei juhtunud.
Iltajumppa algajale pildistajale:
1. Sulgseis, fotoaparaat paremas käes. Lõdvestu.
2. Vali soorituseks sobiva värvitooniga sein.
3. Lasku istesse (näoga seina poole), tuharad võimalikult seina lähedal.
4. Vii jalad kerge viibutusega seinale. Pingutades kõhu, selja ja tuharalihaseid tõsta tuharad maast.
5. Jälgi, et keha asend oleks kaunis.
6. Vii käed koos fotoaparaadiga ettesirutatult üles.
7. Suuna objektiiv 90 kraadise nurga all jalgadele.
8. Hoia asendit kindlalt. Soorita kaader ilma käsi ja jalgu väristamata.
9. Korda harjutust seni, kuni kaadrisse jäävad sokid.
10. Lähteasend. lõdvestus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar