Aeg-ajalt tabab
mind vajadus mingi suurema käekoti või väiksema reisikoti järele.
Kohvriga on kaugele küll tore reisida, aga näiteks Saaremaa praamis
tunnen ma ennast sellega kut Soome turist. Ühesõnaga, ma vajasin kotti,
millega end lennutada päevaks-paariks pealinna, lastelaste juurde või
Saaremaale. Et mahuks parasjagu nodi, hambahari ja mõni poolik
kudumistöö. No umbes selline soov oli ilmselt ka Mary Poppinsil.
Tema kotid ja kogu ta olemine on ikka väga ihaldusväärne.
Aga enne kui näitan oma kotti, panen siia ka pildi sarnasest ja väiksmast, mis jõuluvana kotti läks.
Lilleriba sellel kotil on detail ühest villasest vestist, mis tundus väga inspireeriv.
Tahtsin
oma kotti ikka pildistada musta mantli ja vihmavarjuga ja natuke oleks
isegi lennata taht proovida. Aga polnud parasjagu lähedal ühtegi
vallatut inimest, kes säärast aktsiooni oleks tahtnud läbi viia. Nii
ongi kott lihtsalt lumes.
No kujutlege, et Mary just lendas siit üle ja
kukutas koti alla.
Koti riie on käsitsi kootud, aga mitte minu
poolt. See on villane leidkangas (kuduja on oletatavalt keegi Soome
proua). Seespool on üks kiht vakstukangast ja roosiline vooder. Ja
tikandi ma tegin seekord käsitsi. Motiivid on ispireeritud ikka Muhust -
Juliania Keinasti 20. saj alguse tekkidelt ja 19. saj lõpul Võlla küla
Ennu talus tehtud tekilt.
Koti lõiked tegin ise. Katsetasin igasugu
pikkusi ja laiusi kõigepealt paberist. Väga võimalik, et teen veelgi
mõne sellise paunakese.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar