Lubaduste täitmine nr 1

Lubasin, et teen veebruaris veel 2 asja ja mitte üks käsitöö rohkem! Ohhh! Esimene siis siin. Minu arvuti lihtsalt vajas sellist asja. Ta polnud nõus ilma selleta edasi elama (loe -on juba 3 korda paranduses käinud). Ja siis ma mõtlesin, et võibolla on pisut tõde selles vanas väites, mida mehed armastavad öelda, et "Mašina vsjotaki ona" No ja kui see arvuti juba naissoost on, ehk ta siis lihtlabase kunstnahast jopega ei lepigi, tahab sellist uhkemat mantlit. Nüüd jääb vaid loota, et kuna olen tema peale tervelt pool pühapäeva kulutanaud, ta ehk järgnevalt suvatseb töötada!



Klapi alla tegin väikesed pesad ka tema kõrgeaususe sõpradele - hiirekesele ja pikkadele juhtmetele.



Seest näeb asi välja sedamoodi.

Reanimatsioon käsitööle

Reanimatsioon käsitööle

Loodan, et kõigil isetegijatel on õnne oma kaunist näputööd kinkida vaid neile, kes selle väärtust mõista oskavad.
Vahel tunnen, et pean "PÄÄSTMA" ja kunstlikku hingamist tegema neile kaltsukas 1 krooni kastis vedelevatele asjadele, mille kallal keegi kord nii vaeva näinud ja mis ikkagi nii armetult kellegi poolt ära visatud-põlatud.
Eile ostsin 1 krooni eest kahe ja poole meetrise ja 15 cm laiuse valge heegeldatud vahepitsi. Nii lõppes valge jaanuar.
Siinkohal aga väike pilt minu akna ees uhkeldavast kardinast, mille leidsin kunagi puuriida vahele nässerdatuna, rottide poolt sööduna. Aga töö ise on uhke!

Valge kellaingel

Jaanuar on valge! Minu valgeke sai valmis, mul käsi valge! (nii öeldi ikka esimese kala puhul, äkki kõlbab ka inglite korral nii öelda)



Inglike hakkab elama minu õmblusnurgas. Ja tegelikult on ta veidi rõõmsam kui näost paistab. Nimelt oli mul valget fimot vähevõitu ja nii tegin pea seest lihtsalt punase-sinise jääkidest. No ja mis te arvate, et need ei hakanud läbi kumama - muidugi hakkasid. See teeb ta näost natuke õudsaks. Ja kui ma siis õhtul tule ära kustutasin, siis sain ehmatuse nr 2 - olin kasutanud miskisugust pimedas helendavat fimot!. Nii, et öösiti on see inglike eriti hirmuäratav. Aga heegeldatud kleidi sisse sain ära kaotada mitmed valgete kerakeste lõpud ja lisaks veel mõned pitsiräbalad möödunud sajandi algusest.

Üks pilt ka lähemalt

Tuunimise päev

Sattus minu kätesse laupäeval üks vanaroosa džemper (tänud lahkele andjale). Selga passis, aga varrukad olid kuidagi pikad ja laiad ja hoidsivad ka natuke imelikult. See-eest oli kampsikul materjal kadestamisväärne - 60% siid ja 40% puuvilla. Sellist ihusõbralikku kehakatet ei tohi ju ometi kappi vedelema jätta.
Ja siis asusingi kohe kampsunit tuunima! Esmalt lõikasin otsast varrukad, siis õlad pisut kitsamaks ja varrukakaare kõrgemaks (tegelikult küll alumise poole madalamaks)
Seejärel tegin varrukad kõvasti kitsamaks ja õmblesin otsa tagasi.
Võtsin Õnneküpsisest ostetud vaskse kangavärvi (esimest korda sinna poodi sattudes mind nimi üllatas - viitas kuidagi mõnuainetele?). Ja siis tegin väikese puust neerumustriga templiga terve rea plätserdusi.


Et ikka veel uhkem oleks, panin varrukaotstesse Abakhanist ostetud pitsi ja mõned pitsitükid koos pärlitega rinna peale ka.
Ja välja tuli selline kampsik:

Koostöö

Vahepeal sai Resaga koos tehtud ka üks peokleit. Mina õmblesin ja tema tegi kõik vaimustavad aplikatsioonkaunistused. Tulemusega jäime mõlemad rahule. Lõike tegin ise ja see sai just selline, et mitte rõhutada olematut taljet.

Väike prantsuse topike

JEHHUUUUUU!!!!! minu topike on valmis!
Seda oli ikka ülimõnus kududa, suured tänud leili33! Kandmisega on nüüd küll nii, et hommikupoole ja tühja kõhuga ehk kõlbab. Mis teed kui kehtib see õmblejate nali - 100-100-100, kus me talje teeme?

Aga leidsin kapist ühe kevadel õmmeldud pluusi, vat sellega koos on ehk parem. On ju mul see topike üldse nagu vanaemale kohane soe pesu - selline paks ja raske.

Äralõpetamise päev

Uhh, täna on siis taas see asjade äralõpetamise päev. Huvitav kas jõuan enne pensionile minekut (sinna on ikka päris mitu aastakümmet) kõik poolikud tööd ära lõpetada, kohati tundub see justkui kahtlane. Võib-olla oleks tark palgata mingi ärategijate armee. Aga sellest poleks eriti ka tolku, sest tegelikult ma ju tahan ise kõiki neid asju teha.
Eile otsustasime koos sõbrantsiga, et hakkame nüüd korralikeks inimesteks ja töötame kella üheksast kuueni ja nädalavahetusel ja öösel ka enam ei tööta. Arvatavasti kestab meie otsus kuni järgmise kiire tööni. Aga tänu sellele sain täna mitu asja valmis.

Imetlen siin juba mitu aega neid uhkeid poekotte, aga kuna ma olen siin ju nii uus, et kotivahetus juba läbi, siis tegin lihtsalt iseendale poekoti. Mitte et mul neid enne vähe oleks - vahel tundub, et kõik riidevarnad on igasugu kotte täis riputatud. Ja ei ole eriti harukordne juhtum, kui ma ei suuda 20 minuti jooksul leida, millises kotis on parasjagu näiteks võtmed.

Kotile sai kangatrükk koos hilisema tikandiga. Kotistki on näha, et minu mehed on lootusetud cocajoodikud.




Näitan keskmist osa lähemalt ka



Lubasin suve algul lapselapsele õhukese jope teha. Aga kukkus välja nii, et hea vanaema, kes lubabki! Vahepeal läksid ilmad jahedamaks, nii et emme jõudis talle juba jope teha. Aga otsustasin siiski lubaduse täita. Kindlasti pole joped ka päris täpselt ühesuurused.



Selja taha tikkisin väikese lõbusa lehma koos tekstiga.



Tegelikult tahaks midagi heegeldada, aga kuna see võtab kauem aega, kui õmblemine, siis püüan ennast ohjeldada, muidu jäävad jälle kõik vajalikud asjad tegemata.