Ümberkehastumine

Kevade tulek Teele ja Tootsi ajas. Kiiresti sai õmmeldud asjakohane komplekt.

Kevadine kossakas

... mis oli mõeldud kandmiseks talvel, aga valmis sai näe vastu kevadet.

Jätke õmblused väljapoole, kui te õmblete... (laulda Anne Veski häälega).

Terve hulk teiseringi materjali sai jälle kantavaks. Mul on tekkinud uus tõbi, ma ei saa jätta ostmata üliodavalt pakutavaid kampsuneid ja džempreid, kui need koosnevad näiteks kašmiirist, angoorast, meriinost ja villast. Neli kampsunit leidis nüüd siis rakendust selles Mary Poppinsi seelikus, lisaks jupike voodrit ja pehme ruuduline, mis oma eelmises elus oli väga kummaline rõivaese - mingid imeliku jaapanipärase lõikega ülilaiad püksid.

Müts

Mütse on tore kududa, aga ma vihkan mütse, kui neid peab kandma.

Aknast välja vaadates saan aru küll, et on mütsiilm, aga tegelikult juhtub ikkagi nii, et mütsi panen pähe ainult siis, kui mul on väga must pea. Sest ausalt öeldes pärast mütsi peast äravõtmist pean ma niikuinii pead pesema. 10 minutit mütsi - ja tulemuseks on täiesti väljakannatamatu soengutus (loe soengu puudumine), mis näeb välja nii, nagu ma oleks kaks peotäit želeed pähe pannud ja siis tükk aega juukseid vastu pead surunud.

Vahel mul ikka tekib selline vanainimesele kohane hoolitsev mõte, et peaks endale jälle mütsi kuduma. Seekordne külmalaine siis ajas taaskord lõnga vardale. (Sellised kindad kudusin juba mullu)

Müts tuli toredalt lopsakas, ei ole õnneks väga pea ümber, ehk saab seda kanda? Väike lootus on.



Et midagi teistmoodi teha, tikkisin mütsile ühe rea villaseid litreid. Need lõikasin ühest vanast auklikust sallist.
Peas pildistmisega läks asi keerukaks, nii ongi siin lihtne peeglijäädvustus.

MIdagi meestele

Jummel, minu eelmine postitus oli vaikne piiksatus, nüüd tuleks teha siin kerge sosin, sest ikka piinlikult harva saan sellele blogile pihta. Kui nii jätkub, suudan igas kvartalis teha ühe postituse. Et siis selline aastaplaan - ikkagi parem kui mittemidagi.

Sokike esitas siin aastalõpul kilomeetrise nimekirja, mina saan ilmselt väga lühidalt aasta lõpus asjad kokku loetud... Aga vähemalt näitan täna sokke (nagu Sokike). Muide need sokid on MEESTESOKID ja kuigi mulle kah värvid meeldivad, siis nii kirevaid asju pole mina mitte ise välja mõelnud - need on täiesti museaalse asja koopia. Vaat sellised edevad mehed liikusid 19. sajandil meie pisikese Eesti mõnes rannakülas.

Pisike kandekott

Kuigi tunduda võib teisiti, mahub sellesse kandekotti maksimaalselt 3 kommi:)

Puudumistõend ja vabanduskiri

Ega ma arvagi, et keegi on minu siinset puudumist märganud, aga aeg-ajalt tuleb endal selline tunne, et oleks tore siiski midagi teha ja postitada. Milles siis asi, et tööpink, kes siin siiamaanigi pidevalt kurtis, et aega pole (loe eelnenud nelja aasta postitusi), nüüd täiesti ära kadus.

Tööpingist sai mingis meeltesegaduses tudeng. Kuiski tundus, et põnev oleks kõrgharidus teemal "25 aastat hiljem", ehk siis millegipärast tundus vanaemal kohane teist korda kõrgkooli minna (statsionaari kusjuures). See toimus täiesti pidulikult ja vaatamata vanusele ulatati avaaktusel tööpingilegi püüne peal soojade sõnade saatel "Et nüüd tuleb õppima hakata" meenekotike. Ausalt öeldes pole ükski minu laps oma tudengiks-saamise kotikest mulle tutvustanud. Eeldades, et teiegi ehk ei tea, mida Tartu Ülikool värskele tudengile kingib, siis näitan kõik ette:
3 kaustikut
pastakas
riidest kott "tudengi töö on õppimine"
fitness klubi reklaam
sülearvuti reklaam
telefonireklaam
laulukoori reklaam
brošüür "Seksuaalsel teel levivad infektsioonid"
2 kondoomi



Ja nüüd siis, varustus käes, nühin muudkui koolipinki ja üldse pole enam aega "iseteha", kuigi eriala eeldaks ehk sedagi. Paar hirmpisikest asja olen siiki ka vahepeal nikerdanud. Üks nahast vardakott, millel on masintikand ja kirjusitsiline vooder.

Kinnas, mis kotikese sees käib, on kahjuks juba üsna pikka aega poolik. Loodetavasti see ikka kunagi valmib.

Ja veel üks karu lapselapsele esimeseks sünnipäevaks. Selliseid karusid olen väiksemaid ja suuremaid teinud vist aegade jooksul kümnete kaupa. Aga mulle lihtsalt meeldib see lõige.

Jubinad

Masinaga saab tikkida ka väikseid loomakesi. Tegelikult on see hästi tore, sest neid saab niiviisi korraga palju:)