Aknast välja vaadates saan aru küll, et on mütsiilm, aga tegelikult juhtub ikkagi nii, et mütsi panen pähe ainult siis, kui mul on väga must pea. Sest ausalt öeldes pärast mütsi peast äravõtmist pean ma niikuinii pead pesema. 10 minutit mütsi - ja tulemuseks on täiesti väljakannatamatu soengutus (loe soengu puudumine), mis näeb välja nii, nagu ma oleks kaks peotäit želeed pähe pannud ja siis tükk aega juukseid vastu pead surunud.
Vahel mul ikka tekib selline vanainimesele kohane hoolitsev mõte, et peaks endale jälle mütsi kuduma. Seekordne külmalaine siis ajas taaskord lõnga vardale. (Sellised kindad kudusin juba mullu)
Müts tuli toredalt lopsakas, ei ole õnneks väga pea ümber, ehk saab seda kanda? Väike lootus on.
Et midagi teistmoodi teha, tikkisin mütsile ühe rea villaseid litreid. Need lõikasin ühest vanast auklikust sallist.
Peas pildistmisega läks asi keerukaks, nii ongi siin lihtne peeglijäädvustus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar