Kannatuse katkemine

Järgnev jutt ei räägi ei jõulumasendusest (sellist asja pole ju olemas ) ega ka muudest nukratest asjadest. Kihutatuna presidendi uudissõnade võistlusest kasutan-käänan-väänan siin hoopis olemasolevaid sõnu. Eesti keel on ses osas ju lausa vaimustav. Mis asi on kannatus - see on see olukord, kui kanda ei ole. Kannatuse katkemine on siis antud olukorra peatamine ehk täna teen koos teiega ühe sokikanna. Nimelt selle Hiiu kanna, mida üle-eelmises postis lubasin.
Andku hiidlased mulle nüüd andeks, kui minu poolt siin presenteeritud hiiu kand teile üldse mingi tuttav asi ei ole. Ei ole mina selles osas üheski muuseumis tuhlanud ega muidu sügavamat uurimistööd läbi viinud (muidugi ju võiks). Hiiu kanna tegemist õpetas mulle elu ise ehk siis ämm, keda ma kahjuks kunagi näinud ei ole.

See asi juhtus ammu, kui mina hiidlasele mehele läksin (saarlase kohta oli see muidugi väga julge otsus). Ja pea esimesel abieluaastal, kui mina hoole ja armastusega oma mehele sokke kuduma asusin, sain ma kuulda, et minu poolt kootud täiesti korralik sokikand (tehtud Eestimaal levinud parimate tavade kohaselt) mitte kui kuhugi ei kõlba. Kiskuvat jala all kortsu ja polevat üldse mõnusalt ümber kanna. Selgus, et hiidlane "kannab välja" ainult miskise kolmnurkse kujuga kanna, mida tema ema ja vanaema ja ilmselt kõik ülejäänud õiged hiidlased kudusid. Küsida polnud enam kelleltki, aga ämma kootud sokid olid kapisahtlis alles. Eks ma siis luubiga neid silmuseid kaesin ja nii õppisingi seda õiget kanda tegema. Muide, on küll hea kand ega kisu talla all kortsu, mis võib jutuda mõne muu kannaga. Ja mis peaasi- seda on imelihtne teha.

Nüüd siis asja juurde:

1. Koo mitte eriti pikk kannalakk, naiste sokile 4-6 cm, meeste omale 5-7 cm. Kannalaka jaoks koo 1. ja 4. varda silmused ühele vardale kokku.



2. Hiiu kanna puhul ei toimu mingit silmuste kolmeks jagamist. Kannapõhja kudumist alustatakse keskelt ja olenemata silmuste arvust kootakse seda ikka ühte moodi. Koo varda keskkohani ja lisaks veel üks silmus. Seejärel koo kaks silmust parempidi ületõstmisega kokku (esimene tõsta kudumata, teine koo parempidi ja ületõstetud silmus tõsta teisest üle). Pärast kokku kudumist koo veel üks silmus parempidi ja keera töö ringi.




3. Esimene silmus tõsta kudumata ja koo 3 silmust pahempidi (nüüd oled keskkohast ühe silmsue võrra teisel pool). Koo 2 silmust pahempidi kokku ja veel üks silmus pahempidi. Keera töö ringi.



4. Edasi pole vaja silmuseid lugeda. Tõsta esimene silmus kudumata ja koo parempidi seni, kuni saad ületõstmisega kokku kududa kahel pool väikest vahet (nõksu) olevad silmused. Koo üks silmus parempidi. Keera töö ringi.

5. Tõsta esimene silmus kudumata ning koo pahempidi, kuni kahelt poolt vahet saad 2 silmust pahempidi kokku kududa. Koo lisaks üks silmus pahempidi. Keera.

6. Jätka kuni silmused on külgedelt otsas. Järele jääb selle kannapõhja korral rohkem silmuseid kui tavalise kanna korral. Tulemuseks on ilus kolmnurkne kannapõhi.





Ma tean, et mõned käsitöölised on "tekstiinimesed" ja mõned "skeemiinimesed". Vastu tulles viimastele tegin väikese skeemi ka



Noo nii, nüüd oleme kannatuse katkestanud ja "kanda kinnitanud". Kas laseme varvast ka?

Jõuluaeg, jõuluaeg...

Piisab kui vaadata õue ja süüdata küünal ning jõulutunne ongi kohal. Soovin kõigile Isetegijatele armsat jõuluaega.
Minu tervitused on paigutatud ühte kootud piparkooki...



Meie peres on 1. advendil üks väga tähtis toiming ja see on tehtud. Nimelt tuleb eemaldada söögilaua kohalt elektrilamp ja asendada see küünlalühtriga. Ja sellest piisab, et oleks armas ja mõnus ja saaks alustada kõigi nende mõnusate jõulusebimiste ja jõulusöökidega.
Muide mitte väga jõulumeeleoluline tähelepanek, aga kolmekuningapäeval tunneme kõik siirast rõõmu. Ei, mitte jõulude möödumisest, vaid elektrivalgusest. (just nagu Lenin).

Ja siis lendas täna meie akna peale üks sasipeaga ingel. Selle käigus meenus kohe laul, kus sõnad ...tiibadeta ingel... Minu ingel ei saanud tiibateda, küll aga käteta. Alles viimsel hetkel avastasin, et inglitel on ikka lisaks tiibadele käed ka vajalikud, kasvõi selleks, et jõuluvalgust süüdata.

Süda sokisääres

Imede aeg

Mis muud, kui ime, on ühe ilmakodaniku meie hulka saabumine. Lühidalt äraöeldes - tööpink sai jälle vanaemaks! Loomulikult pidi sellisel puhul katki jätma kõik muud käsitööd (ootavad oma aega) ja kibekähku valmis õmmeldama üks väike tekike uuele pisipõnnile.



Selle käigus tegin ka ühe toreda avastuse lähimas kangapoes. Müügil oli nimelt villast mahulist vatiini. Oleks ma sellist asja varem taibanud küsida. Tite jaoks ei tahtnud sünteetilist panna ja see vana tüüpi hall oleks jäänud läbi paistma. Aga tore lambavalge ja pehme - lausa suurepärane!
Tekk sai meeste triiksärgi tükikestest (küll uutest, ...ei ma ei lõiganud uusi särke puruks, oli lihtsalt üks kotike vabrikujääke) ja serva peale riba Orissaare imelisest poest ostetud hirmvana kangast.
Viimasel ajal mulle meeldivad sellised lihtsad ruutudest tekid, mis on täitsa ilma süsteemita kokku laotud. Või tuleneb see valik mul laiskusest, ehh

Ei ole soktoobrisokid!

Juhtusin hilja-aegu Sokikese toredas blogis nägema ilusaid triibulisi sokke, mida tema seal hellitavalt soktoobrisokkideks nimetas. Ja uskuge, ma tõesti arvasin, et Sokike, kes ju teada-tuntud oma toredate ütlemiste poolest, selle sõna sealsamas välja mõtles. Hiljem siiski avastasin, et on lausa soktoobrisokkide ühiskudumine. 

 Tahan ka endale soktoobrisokke! Aga kui sa oled ikka nii töhe mattunud, et pooles oktoobris märkad teemat, kuhu registreerimine lõppes juba septembris, mis siis ikka teha. Kududa, kududa autosõidul, kududa öötunnikesel ka, kui enam ei jõua tööd teha. (muide ma ei kurda, mul on väga huvitav töö )

Ja need on siin minu soktoobrisokid, mis mingi teema alla ei klassifitseeru.

Mõtlesin, et pean neid ikka jalas ka pildistama, aga kuna ei tahtnud valgeid sokke ära määrida, heitsin mudilaste liivakastile külili (ma ei tea, mis naabrid mõtlesid - ilmselt, et mingi soktoobrihullus)


 

Sain seal pikutada täpselt 5 sekundit, kui saabus jooksujalu Kursor (see on kassi peenem nimi, tavaliselt on ta lihtsalt kurr). Tema näost oli näha selget rahulolu fakti üle, et sellel aastal paigutatakse siin majapidamises külmaperioodiks õue soojad ja villased nühkimisobjektid.

Järgmisest nädalast lõppeb suurem tööperiood ja siis ma alles hakkan käsitöötama! Ihiii, eks siis tule jälle mõni uus töö...

Ilmakohane kleidike

Eile võtsin ennast vaatamata hullule kuumusele kokku ja tegin vähemalt ühe kleidikese. Kangas sai ostetud mullu suvel Orissaarest sellest toredast poest, mille kõrval mõtlemisabi pakutakse. Ja see kangas on tõeliselt õhuke, võiks öelda, et absoluutselt sobilik meie lõunamaa temperatuuridega. Lõige on võetud ühest Ottobrest ja üsna tundmatuseni moonutatud.



Selja peale tegin sellise kuuekordsest riidest väikese karvastatud lillekese.



Ja seljas näeb see suvine kleit välja sedamoodi. Pildi tegin hommikul, õhtul oleks olnud vaatepilt hoopis teine, sest õhuke kleidike muutus ligumärjana liibuvaks pärast vähemalt sajakordset kastmisvihmuti alt läbijooksu.

Kindumid valmis!

Olen nüüd täielikult valmistunud talveks - loodetavasti järgmiseks ,
sest mul on piisavalt soekke-kindumeid (selline kõnepruuk kuulub kunagisele Muhu "prükkarile" Nabi Juulale). Nabi Juula oli üks värvikas tegelane, kes juba pool sajandit tagasi prügikastidest sõi - kuulu järgi olevat uss peale Nabi Juula hammustamist hinge heitnud, nii mürgine mutt oli see Juula. Ja soekke-kindumeid pakkus ta ka müügiks, aga need polevat just eriti head välja näinud.

Mina üritasin anda endast parima, et saada ühed justkui ehtsad Muhu kindad. Ja nii ma siiski lõpetasin ka teise kinda. (eelmine valmis juba eelmisel aastal).

Ja siin ma siis nüüd kekutan oma kahe kindaga!