Kannatuse katkemine

Järgnev jutt ei räägi ei jõulumasendusest (sellist asja pole ju olemas ) ega ka muudest nukratest asjadest. Kihutatuna presidendi uudissõnade võistlusest kasutan-käänan-väänan siin hoopis olemasolevaid sõnu. Eesti keel on ses osas ju lausa vaimustav. Mis asi on kannatus - see on see olukord, kui kanda ei ole. Kannatuse katkemine on siis antud olukorra peatamine ehk täna teen koos teiega ühe sokikanna. Nimelt selle Hiiu kanna, mida üle-eelmises postis lubasin.
Andku hiidlased mulle nüüd andeks, kui minu poolt siin presenteeritud hiiu kand teile üldse mingi tuttav asi ei ole. Ei ole mina selles osas üheski muuseumis tuhlanud ega muidu sügavamat uurimistööd läbi viinud (muidugi ju võiks). Hiiu kanna tegemist õpetas mulle elu ise ehk siis ämm, keda ma kahjuks kunagi näinud ei ole.

See asi juhtus ammu, kui mina hiidlasele mehele läksin (saarlase kohta oli see muidugi väga julge otsus). Ja pea esimesel abieluaastal, kui mina hoole ja armastusega oma mehele sokke kuduma asusin, sain ma kuulda, et minu poolt kootud täiesti korralik sokikand (tehtud Eestimaal levinud parimate tavade kohaselt) mitte kui kuhugi ei kõlba. Kiskuvat jala all kortsu ja polevat üldse mõnusalt ümber kanna. Selgus, et hiidlane "kannab välja" ainult miskise kolmnurkse kujuga kanna, mida tema ema ja vanaema ja ilmselt kõik ülejäänud õiged hiidlased kudusid. Küsida polnud enam kelleltki, aga ämma kootud sokid olid kapisahtlis alles. Eks ma siis luubiga neid silmuseid kaesin ja nii õppisingi seda õiget kanda tegema. Muide, on küll hea kand ega kisu talla all kortsu, mis võib jutuda mõne muu kannaga. Ja mis peaasi- seda on imelihtne teha.

Nüüd siis asja juurde:

1. Koo mitte eriti pikk kannalakk, naiste sokile 4-6 cm, meeste omale 5-7 cm. Kannalaka jaoks koo 1. ja 4. varda silmused ühele vardale kokku.



2. Hiiu kanna puhul ei toimu mingit silmuste kolmeks jagamist. Kannapõhja kudumist alustatakse keskelt ja olenemata silmuste arvust kootakse seda ikka ühte moodi. Koo varda keskkohani ja lisaks veel üks silmus. Seejärel koo kaks silmust parempidi ületõstmisega kokku (esimene tõsta kudumata, teine koo parempidi ja ületõstetud silmus tõsta teisest üle). Pärast kokku kudumist koo veel üks silmus parempidi ja keera töö ringi.




3. Esimene silmus tõsta kudumata ja koo 3 silmust pahempidi (nüüd oled keskkohast ühe silmsue võrra teisel pool). Koo 2 silmust pahempidi kokku ja veel üks silmus pahempidi. Keera töö ringi.



4. Edasi pole vaja silmuseid lugeda. Tõsta esimene silmus kudumata ja koo parempidi seni, kuni saad ületõstmisega kokku kududa kahel pool väikest vahet (nõksu) olevad silmused. Koo üks silmus parempidi. Keera töö ringi.

5. Tõsta esimene silmus kudumata ning koo pahempidi, kuni kahelt poolt vahet saad 2 silmust pahempidi kokku kududa. Koo lisaks üks silmus pahempidi. Keera.

6. Jätka kuni silmused on külgedelt otsas. Järele jääb selle kannapõhja korral rohkem silmuseid kui tavalise kanna korral. Tulemuseks on ilus kolmnurkne kannapõhi.





Ma tean, et mõned käsitöölised on "tekstiinimesed" ja mõned "skeemiinimesed". Vastu tulles viimastele tegin väikese skeemi ka



Noo nii, nüüd oleme kannatuse katkestanud ja "kanda kinnitanud". Kas laseme varvast ka?