Stiiliminutid: igal naisel on kapis üks liiga väike must kleit :)

Justjust. Pikemat aega olen õmblustööde juurest kaldunud pigem kudumise ja muude meisterduste juurde, aga vastu detsembrikuist pidustuste aega pidin endale tunnistama, et vajan vist ühte kleiti. Mitte et mul neid kapis ei oleks, aga mingil seletamatul põhjusel on need kokku tõmbunud.

Otsustasin üle hulga aja proovida taas Burda lõikeid. Kunagise iidolajakirja on vahepeal Ottobre ja ka ise konstrueerimine üsna kõrvale tõrjunud. Lõige tundus väga sobivat, aga olin unustanud, et kui Soome Ottobre soosib selliseid toredaid ümarate vöökohtadega inimesi, siis Burda tahab, et isegi täissaledatel (vollschlanke - tüse :)) inimestel oleks mingi talje. Peaks ütlema - 9 korda mõõda ja üks kord lõika ning ära usalda suurusnumbreid...

Ühesõnaga, väike must kleit, mis pidi sündima, sai LIIGA väike.

Egas midagi, ju peab külmkapi uksele luku varuma või veel ühe kleidi õmblema.

Veidi segase koostisega kaunilt langev must träpsukestega kangas on ostetud LipiLapi poest. Ja et kleidile lisada midagi üllatavat, siis kuulame esmalt stiilinõuandeid. Rõhutada tasub oma kehal mõnd saledamat kohta. Mulle tundub, et neid viimaseid eriti ei leidu, kui siis randmed ehk. Rõhutame siis neid kena punase šlehviga. Ilmselt saab nendega keeruline olema pikemates pidulaudades, ju need punased lindid hakkavad kaunilt libisema mööda süldi ja pasteedikausse...



Liiga väike must kleit: põhilõige Burdast (muudatustega),
Punasetäpilised kingad Vivian Vau,
Teatrikotike "Muhu" on natukene minu enda tehtud. Ehk siis kaunistused õmblesin vanade Muhu kingade ainetel ise, aga pärast vormistus sellest nahatükist kena kott minu venna nahaettevõttes.