Pühapäevaõmblus nr 3 - moodi, moodi, moodi ja teed

Tuleb üks väga pikk postitus. Kiire elutempoga inimesed võiksid siinkohal selle blogi sulgeda.

Uskumatu küll, aga täna põikame pärandtehnoloogia juurest natuke kaugemale ja räägime moest. Kuigi jah, kui ajsade üle sügavamalt mõelda, siis tegelen ju igapäevaselt moega, mis siis, et ajas paar sajandit tagasi. Toonane mood oli muidugi märksa kohalikum - igal kihelkonnal oli lausa oma mood. Need rõivatükid, mis mulkidele moekad tundusid, polnud seda mitte Pärnumaal ja mis paistis kolekena olevat Muhus, ei sellist asja pandud selga Saaremaal.

Iga järgneva sajandiga on asi aina globaalsemaks muutunud. Mina mäletan veel aega, mil räägiti küll nõukogude moest, aga naised alustasid Silueti vaatamist ikkagi tagumistest värvilistest lehekülgedest, kus oli rubriik "Laiast maailmast". Ja siis saadi kätte esimesed Burdad ja Vogue´d ja moekanalid ja internet ja moeblogid ... tänaseks pole moel mingeid piire...

Minu jaoks kujunes aga see laupäev sissevaateks noortemoodi. Ausalt öeldes väga suure kõhklusega olin nõus osalema noorte moevõistluse MoeP.A.R.K. 2018 žürii töös. Sest otseselt moega pole ma tegelenud juba aastaid. Ei vaata ma igapäevaselt moekanaleid, ega jälgi moeblogisid. Põhjalikult uurin pigem 19. sajandi Eesti talurahvamoodi ja no õmblen ka igal pühapäeval midagi, mis on 19. sajandist küll veidi kaasaegsem, aga mida ei saa mitte moerubriiki arvata. Nii et minu tõsisem moehuvi jääb pigem 10 aasta ja ka 20 aasta taha. Siis jah sai õpetatud moeajalugu ja korraldatud noortemoeüritusi ja noortega koos käidud moeüritustel. Aga see kõik oli nii ammu.
Leidsin oma arvutist isegi esimese üle-Järvamaalise moevõistluse plakati, mida tookord Türi Kultuurimajas korraldasime.


Ammumöödunud üritustest saab lugeda siit: Isemoodi 2005 Isemoodi 2006

Aastal 2007 andsime nö teatepulga MoeP.A.R.K.'ile üle, mis algul oli Paide Gümnaasiumi üritus. Pean tunnistama, et pärast 2011. aastat, kui meie armas kool kinni pandi ja ma natuke teistele radadele astusin, pole ma Moepargi üritusele enam sattunud. Seda põnevam oli nüüd. Et kuhu on koolimood vahepeal sammunud.

Ürituse korraldus oli väga hea, hästi tubli noortetiim! Aga mind hämmastas ... publiku vähesus võrreldes kümnete aastate taguse ajaga, kus publik ei tahtnud kuidagi saali ära mahtuda. Ja muidugi üllatas see, et 19st kollektsioonist mitte ükski polnud Järvamaalt.

Ja mis mind veel hämmastas, et õige paljud kollektsioonid olid ainest leidnud rahvakunstist või siis sini-must-valgest Eesti lipust. Kas põhjustas seda Eesti 100, või ongi noored nii isamaalised või tundus neile lihtsalt, et see läheb vaatajatele peale, seda muidugi teada ei saa. Aga ma tõesti ei arvanud, et kohtan sellel laval niipalju triibuseeliku ja rahvusliku tikandi elemente. Arvasin, et see on pigem Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatava OMAMOE teema.

Kuidas see rahvuslik siis noortemoes mõjus? Sinimustvalgega oli ühelt poolt ka selliseid lahendusi, mis mõjusid nö latialtläbijooksuna. Kui mõnele valmisrõivale natuke sinimustvalget paela külge siduda, siis seda ikka päris moeks nimetada ei saa. Aga saan aru, et ega noorte jaoks see õmblemiseteema polegi enam nii lihtsalt lahenduv kui varem. Õmblemise fänne on kahjuks vist vähemaks jäänud. Teisalt oli ka selliseid sinimustvalgeid lahendusi, mis mulle ilmselt lihtsalt kohale ei jõudnud.

Rahvakunstiga seoses võis laval näha tegelikult kahte äärmust ehk siis triibuseelikutükid koos kile, paberi, karvade ja kõige muu toredaga sellises väga lavalises versioonis või siis ülikvaliteetselt teostatud tikanditega kleidid-seelikud-püksid, mida võiks kohe kanda, aga mille puhul jäi justkui puudu nooruslikust moemängulustist. Nii et täiesti mitteootuspäraselt ei kuulunudki minu kõige suuremad lemmikud sellel üritusel etnomoe hulka.

 

"Eesti ajas ja ruumis"

"Basic@day"

"Ammuker" (See on Saaremaa keeles vikerkaar :))

"Motiiv" - korrektne teostus ja täiesti kantavad komplektid Kihelkonna tanu ainetel

Vanemas vanuserühmas oli mul kaks lemmikut. Esimene neist Elis Kääri "Kompvek"oli ühtlasi parim kollektsioon nii žürii kui publiku arvates. Jaa, see oli kompvek - põnev materjalikasutus, isemaalitud-trükitud kangad, täiesti ootamatud lahendused ja ideed. Perfektne teostus pealekauba. See oli tõesti üks väga esikohta väärt kompvek. Aplaus!

 

 

 Teiseks köitis mind Karl-Joonas Alamaa "Expectations" oma veidi Jaapanipäraste minimalistlike lahendustega. Selles kollektsioonis mängisid põnevad lõiked.

"Expectations"

Tudengiealiste vanuserühmas tõusid teiste hulgast esile kaks toredat kollektsiooni: Mairo Seire "Daddy's little princess" Ja Getter Tiivitsa "STARGAZER"

 

Lisaks jagus vaadata siidi ja pitsi, värvilist ja mustvalget, sõnumitega rõivaid, müstilisi vormimänge... Kokkuvõttes võib öelda, et oli väga vahva!

Ja kui nüüd lõpuks jõuda pühapäevaõmbluseni, siis sellega on nii, et kui moeküllane laupäev läbi sai, siis pühapäeval alustasin väga vanamoelist õmblustööd – ehk siis Valjala kihelkonna särgi õmblemist. Kuna ma sellega eriti kaugele ei jõudnud (vanainimese silmanägemine sunnib kasutama luupi ja rohkesti aega), valmis said ainult uhkete tagidega  narid (varrukavärvlid) ja varrukakurrud. Särk või õieti käiksed jõuavad lõpule ehk järgmisel pühapäeval.

Sämppistes tagid nari servas

Kuna ühte varrukavärvliservakest on nagu vähe näidata, siis lisan seeliku, mis sai valmis laupäevahommikul. Praktiline, vildakas ja mugav. Trihniträniline kahekordne viskoos koos paksu viskoostrikotaažiga. Lõike tegin ise.