04.03.18

Pühapäevaõmblus nr 1 - esitluseks

Et siis jälle?
Lubasin, et ma ei luba midagi enne, kui olen mõned eriti suured lubadused täitnud. Nüüd on see siis juhtunud - peaaegu kaheksa aastat mu töölaual olnud raamat "Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid" on ilmunud. Ma olen kudunud väga palju sokke ja sukki, olen neid pildistanud, uurinud, kirjeldanud, mustreid teinud, kirjutanud... Raamutusse mahtunud ja ka mitte mahtunud kudumitest teen juttu üks teine päev, aga nüüd siis pühapäevaõmblus.
Täna on märtsikuu esimene pühapäev ja kuna kõige kiiremad ajad on möödas, siis võiks ju jälle  pühapäevad õmblemisele pühendada?

Õmblustöö nr 1 alla läheb sellel aastal üks väga kiiresti (või siis väga aeglaselt?) valminud villane kleit.
On reedeõhtu ja kell lööb parasjagu 12. Homme on tähtis päev - ERMis saab toimuma uue raamatu esitlus. Kõik esitluseks vajalik on kokku pakitud ja ritta sätitud. Sõbranna Siiriga lõpetuseks klaasikest veini nautides otsustame vaadata, kas kapis on homseks ka miskit sobilikku selga panna...

Ja siis see jama algab, üks kleit tundub väike, teine suur, kolmas liiga lilleline, neljas liiga ametlik, viies liiga lühike. Ohhh. Millegipärast meenub mulle Kristiina Ehini aastaema laul (mis mulle muide eriti ei meeldi) No temal olid seal mehed sobimatud - Nii et põhimõtteliselt polnud seal kedagi. Mulle tundub ka, et põhimõtteliselt pole kapis midagi.

Sellepeale löön lahti oma kangakapi ukse, ülemisel riiulil paistavad mustad villase riide tükid. Välja lõigatud umbes 8 aastat tagasi (et siis raamatu alustamisega samast ajast). Lühikese pihaga printsesslõige on ilmselt enda tehtud, aga milline pidi kleit tulema altpoolt, see selguks alles kokku õmmeldes. Miks need jupid seisma jäid, seda ka ei tea. Tore väikese elastaani sisaldusega veidi veniv villakangas oli ilmselt mõeldud kleidiks, millel on minu majapidamises nimetus - otse Viljandist :).
Kuigi kell on 12, saab otsus tehtud, seda kleiti on vaja! Üleelukiirusel masinatuurid, une vältimiseks lõbus vestlus. Vein jääb joomata ja valmis kleit on hommikul kell pool kaheksa valmis. Ja isegi magamiseks jäi tunnikesi.

Ärge nüüd naerma hakake, aga kaelusesse läheb kant, mida on selleks otstarbeks kasutatud ka juba varem. Ehk siis mul on selle lisandiga juba mitu kleiti ja ka seelik ja ka püksid :). See lihtsalt on niiiiiiii hea lisandiriie, vähemalt siis, kui kleit on stiilis "Otse Viljandist".

Esitlus Eesti Rahva Muuseumis möödub hästi, lausa uskumatult palju kudumissõpru, emotsioone ja lilli. Ning esitlustuur jätkus täna Türil, ikka sama kleidiga :)

Üks väga lihtne pikk villane kleit.



7 kommentaari:

  1. Ei väsi ütlemast -ANU,Sa oled üks imeline inimene!

    VastaKustuta
  2. Lugesin siin hommikuputru süües mehele kleiditeo osa ette :) See mõistmatu tibakese kaastundega segatud pilk ... Anu, palju õnne suure ja üliolulise töö lõpetamise puhul ja tänu!

    VastaKustuta
  3. Nii ilus kleit! Ja raamatut ei jõua ära oodata. Fotodelt juba nii isuäratav :) Palju õnne!

    VastaKustuta
  4. Oujeeee! Palju palju õnne! Esiteks ikka raamatu puhul (maolensedairrmsastioodanud)ja kleidi puhul ikka ka. tumevalge

    VastaKustuta
  5. Aplodeerin ja imetlen! Raamatut, kleiti ja töökust.

    VastaKustuta
  6. Kusjuures, esitluse ajal ERMis jäi pilk kleidile kohe pidama, mõtlesin ja ka ütlesin kõrvalseisjale, küll on ilus kleit. Kleit mõjus ühtaegu pidulikult ja lihtsalt, soliidselt ja vallatult (lõbus kant, alt kergelt voogav),ja istus nagu valatult. Ju oli kleidilgi õige aeg valmis saada ja välja tulla. Lisaks, ka raamat sai suurepärane :))

    VastaKustuta