Saatjaks ikka mummuline lemmikkampsun (Gudrun Sjöden) ja kass Kurr, kes polnud nõus, et seelikut võiks üldse ilma temata pildistada.
Kui muidu ma siin viimasel ajal kurdan, et kuidas sa õmbled, kui pühapäev juhtub olema tööpäev hoopis teises linnas, siis nüüd juhtus see, et tänu sellele just pühapäeval õmmeldud saigi. Nimelt saatsin oma overloki hooldusremonti ja juba jõudsin mõelda, et kuidas nüüd siis õmmelda, aga pühapäevane õmblustund Viljandis võimaldas teha seelikule isegi äärestusõmblused :).
Õhtul voodrinarmenduse peatasin küll siksakiga, väga võõras variant tundus:). Elagu kogu maailma overlokõmblusmasinad!
See lilleline tükike seal on toreduse pärast ja varjab ühtlasi täiesti sobimatus kohas olevat värvlikanga jätkukohta. Seelik on ju ikkagi jääkidest ja ilus must viskoosvooder ka jääkidest.
Hommikupoole tegin mõned kandinäidised...
Kuidas küll järgmisel pühapäeval õmmelda, ei tea??? Laupäeval töötan Vormsil ja pühapäeval Tallinnas, õhtul teater. Mida saaks õmmelda rongis? Teatris oleks vist veel keerulisem. Pakkuge ideid...
Uskumatult lõbus lugemine ja vahvad õmblustööd:D Jõudu ja jaksu jätkamiseks!
VastaKustutaLoen ja vaatan seda blogi juba ammu, see on mul FB-sse privaatselt salvestatud. Lihtsalt suurepärane blogi! Ja need tööd ja fotod! Vahel jääb mõni nädal vahele, siis vaatan tagantjärele kõik postitused üle. Meeldib see, kui keegi teeb midagi naudinguga, olgugi, et vahel on kiire. Selle aasta pühapäevad saavad varsti otsa ja mul on nii kahju:)) Aga loomulikult saan aru, et ülesannet ja lubadust oli päris keeruline täita. Olen ise ka kunagi rätsepaks õppinud, aga sellist lusti õmmeldes ei tundnud ja ei tunne ning eks saigi kõrgkoolis uus eriala õpitud. Soovin jõudu ja loodan, et postitusi tuleb ka järgmistel aastatel. Katrin ( www.uusmaakad.ee )
VastaKustuta