Pühapäevaõmblus nr 39 - pärandtehnoloog ei maga

Edasi ei tasu lugeda neil, kes kõiki ilmaasju ülearu tõsiselt võtta tahavad :).

Tänane postitus on tõesti tulenev minu erialast ehk siis üks väike pärandtehnoloogiline õmblustöö. Kõik sai alguse sellest, et minu armas kursakaaslane arvas, et temale võiks ka õigenatukene traktoritega kangast jaguda, no näiteks väike tükikene kasvõi aluspükste peale. Ja püksid võiksid olla sellised pärandtehnoloogiliselt lahke olemisega. Ärge saage valesti aru, me mõtlesime, et sellised lotakad ja heast venimatust kangast, no nagu vanasti. Et ei avaldaks kehale survet :). Suvel võiks ju selline aluspesu täiesti  mugav olla, aga suvi sai ootamatult otsa, ilma et püksid valminud oleksid. Eilsel pühapäevasel päeval rongiga Tallinnast kodu poole sõites tundus, et siiski ju on suvi, no vähemalt see vanade naiste oma ja need püksid tuleks sel pühapäeval ära õmmelda.

Eeltööna otsisin tunnikese lõiget.

Kena püksilõige leidus ajakirjas "Kõigile" aastast 1940, aga lõike suuruse sobivust polnud nii kerge hinnata. Kui püksilõikele on kirjutatud, et see on mõeldud rinnaümbermõõdule 102, siis ega päris täpselt ette ei kujuta, milline see naisterahva tagumik aastal 1940 just oli, kui rind oli 102. Mõõtsin lõike üle ja tundus sobivat.

Lõikerägastik ületab tänapäevased lõikelehed pika puuga :)

Häid näpunäiteid saab alati 1924. aastal ilmunud esimesest Eesti käsitööõpikust (mis mõeldud küll õpetajatele). Seal on kenasti kirjas, et iga naisterahvas peaks ju oma "ümbrust" hästi tundma ja seetõttu pole püksilõike tegemine keeruline. Ahaaa, väga peenelt öeldud... Aga ega ma pole muidugi nüüd kindel, et ma oma kalli kursaõe "ümbrust" ka hinnata oskasin ja kas püksid ikka parajad ka said.

Elna Häkkinen "Naiskäsitööd" aastast 1924.

Süvendatud kõnelus sobitub samahästi tänasesse haridusmaastikku! Väga väljundipõhine õpe :)

Traktoritega riiet jagus tõesti vähe, lisaks võtsin kena lillelise batisti ja ühelt vanalt pluusilt harutatud puuvillased pitsiribad.

Kingitus sai valmis.

Ma tean, te mõtlete, et mida ta nende lahke olemisega pükstega nüüd peale hakkab. Vaat seda ei tea, võimalik et heljub eriti kuuma ilmaga hernepõldude vahel või siis kannab vannitoas hommikust rullisoengut sättides, kasutab ööpesuna või paneb selgvallaballikleidi alla.
Igatahes tervitused Mulgimaale :).

Aga te võite ju siia lisada häid mõtteid, mida üks pärandtehnoloog peaks selliste pükstega peale hakkama.