Pehmed pakid

Jajaa, just need samad, mis teadupoolest meestele ei meeldi. Et pakk olgu ikka kandiline ja kõva. Selliseid ihaldatavaid kandilisi ma ise teha kahjuks ei oska (no kui kandilised raamatud välja arvata). Seda rõõmsam on lugeda, kui keegi kirjutab jõuluvanale - soovin pehmet pakki. Just nii, et lihtsalt pehmet.

Seekord päkapikk siis nautis personaalsete pehmete pakkide tegemist. Kõigepealt said pehme paki õekesed sinisilmad. Suurema pluusi jaoks leidis päkapikk lõike Ottobrest ja see läks käiku üsna üks-ühele, kui välja arvata mõned pisikesed sätendavad swarovskid kaeluses. Pisikese kleidikese tarvis meisterdas päkapikk aga lõike ise, sest millegipärast arvavad lõikeid tegevad tädid, et kõik need, kellel on pikkust nii umbes 74 cm, peaksid kandma ülilaiu lotendavaid kleite, kuhu tegelikult mahuks sisse umbes kaks väikest tüdrukut.

Suures jõulutuhinas unustasin muidugi tegemata korralikud pildid ja eks nende saamiseks olekski pidanud hirmsalt pingutama, sest küünlasära ei anna just niipalju valgust, kui pildi tegemiseks ligilähedaseltki vaja oleks. Vaatamata kehvadele või sisuliselt puuduvatele pildistamistingimustele, pole me siiski loobunud juba aastakümnetesse ulatuvast kombest, et esimesel advendil asendatakse meil elektrilamp küünlalühtriga.

Kleidike jäigi sedakorda seljas pildistamata ning ehk lisan siia veelgi mõne pehme paki:). Tegelikult on pehmed pakid käsitöölise üks suuremaid naudinguid. Kas teile tundub ka nii? Jätkuks vaid kõigile neid, kes pehmeid pakke ootavad.