Enne kui asun selle varbaasja kallale, panen
igaks juhuks siia vahele veel põike, et pärast kannapõhja valmimist (vt
eelmise postituse kannatuse katkemist), tuleb ikka kannakiil kah teha.
Ma olen muidugi enam-vähem kindel, et isetegijad on nii vilunud
sokikudujad, et see mingeid probleeme ei tekita. Aga igaks juhuks siiski
lisan, kuis mina omi sokke koon.
1. esmalt koon kannapõhja silmused uuesti kahele vardale (hiiu kanna korral jääb neid sinna rohkem).
2.
Jätkan ringselt kudumist. Aga nagu näete, on ees kohe tühi koht kanna
külje näol. Ja, et tühjalt kohalt ei saa miskit edasi kududa, siis tuleb
kanna küljelt välja kududa (põhjaga samale vardale) mingi portsuke uusi
silmuseid. See välja kudumine sarnaneb läbi servasilmuste
heegeldamisele. Kui tavalise kanna puhul kootakse välja umbes sama palju
silmuseid kui oli algul igal vardal, siis Hiiu kanna korral on
kannalakk lühem ja näiteks mina kudusin küljelt välja 13 silmust (kuigi
igal vardal oli algul 16).
3. Kui kogu ringil on jälle silmused üles korjatud, koo üks ring parempidi.
4.
Kiilu kudumiseks kahanda külgedel üle ühe ringi silmuseid (neil
varrastel, kus on kand ja seetõttu silmuseid rohkem). Varda lõpus koo 2
silmsut parempidi kokku, varda alguses 2 silmust ületõstmisega kokku.
Tee seda seni, kuni kõigil varrastel on taas võrdne arv silmuseid.
Kui te ei ole nüüd sellest kannajamast lõpmatult tüdinud, siis võib varvast visata.
Mina
koon enamiku oma sokiotsi kõige tavalisema võttega, mis jääb ilus
ühtlane ja ümar. Koon igal vardal algusest ja keskelt 2 kokku ning
vahele samapalju kahandusteta ringe kui silmuseid kahe kahanduse vahel.
Aga et see on kõige levinum varba vikamise viis, siis seda ma rohkem ei
kirjelda.
Järgnev puudutab toredat spiraalset sokikahandust, mis
leidus vanadel (pole uurinud, kas ka väga vanadel) Hiiu sokkidel. Muide
täpselt samamoodu kahandasid muhulased oma sõrmkinnaste sõrmi (sokke
nemad nii ei kahandanud). Ärgu hiidlased siinkohal pahandagu, aga
muhulased olid nii peened kudujad, et nende sõrmel oligid sama palju
silmuseid kut hiidlase sokil.
Kahandada on niiviisi lihtne ja eeliseks on see, et vaheringide lugemine ei lähe sassi.
1. Esimesel ringil kootakse iga varda alguses 2 silmust parempidise keerdsilmusega kokku.
2. Teine ring kootakse niisama.
3. Kolmandal ringil kootakse igal vardal 2. ja 3. silmus parempidise keerdsilmusena kokku.
4. Jälle ring kahandusteta
jne.
Kui
oled järjest vasakule poole nihkuvate kahandustega jõudnud varda lõppu,
alusta jälle otsast, aga nüüd ära enam vaheringe tee.
Kui igale vardale on järele jäänud 3 silmust, siis tõmba lõng neist läbi ja sokk ongi valmis!
Ja kuna jutt on ikka segane, siis panen varbaviskamise skeemi ka. Kujutatud on üks vardatäis.
Need
sokid kudusin jõuluks isale. Ja kuna tema siia kohe kindlasti ei piilu,
siis panen need ka ülesse. Kõik ülejäänud selle kuu tegemised esialgu
näitamist ei kannata
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar