Ma ostsin selle Rowani lõnga täiesti impulsiivselt, lihtsalt oli nii ilusate värvidega lõng. Mõtlesin, et viin emale kududa, aga kuna tal oli üks ja teine kudumine veel ees, siis teate ju küll seda tunnet, et kotis on 10 kera udulõnga...
Nii nad kampsuniks saidki. Ja kudumise käigus tuli asi rohkem triibuline, kui ma oodanuks. Võimalik, et värvin toonide veidikeseks ühtlustamiseks selle kupatuse veel halliga üle.
Ja et see kampsun na üksikuks ei jääks, siis moodustasin ühest Moole antud riidetükkide hunnikust ka sellise kortsulise, natuke spiraalsete paanidega kossaka-pussaka seeliku.
Ma ei tea, mis hobuajamisele või kantrilaulule ma nüüd sedaviisi lähen, seni pole ma mingit kantrihuvi justkui enda juures märganud.
Ja kuna ma ei oska oma parema fotokaga hästi iseennast pildistada ja tavaliselt pole ka kedagi teist kes seda teeks (ma ei kujuta ette, kui napakaks peaks mind kodune vanamees, kui esineksin palvega, et kas sa tahaksid mind pildistada), siis on pildid minu manni seljas.
Nööpaugud said tehtud eraldi kootud ja külge õmmeldud palmikuserva sisse.
Idee on võetud ühest kudumisajakirjast (pärast lisan siia nr, kui ajakirja raamatuvirnade alt üles leian), aga kuna ma tõlkida loomulikult ei viitsinud, siis kudusin seda ilmselt omamoodi. Ja viimasel ajal on mul saanud kombeks jälgida figuuri (ka olematut figuuri). Ehk siis kahandada-paisutada - ühesõnaga kudumine võimalikult keeruliseks ajada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar