Kui sa päevast päeva töötad kirevate lõngade ja kudumite vahel, uurid ja kood neid ammukootud asju eeskujuks võttes, siis võib vahepeal justkui iseenesest tekkida vajadus kududa midagi täiesti antietnograafilist. Pean tunnistama, et päris üdini pärandtehnoloog ma üldse ei olegi, võin vabalt süüa mulgipudru asemel pitsat ja pastelde asemel tarvitada kontsakingi :).
See õmblustöö või pigem siiski kudumistöö sai alguse soovist kududa peenikesest kindalõngast (mis meil siin Saaras müügil on) midagi muud, näiteks üks õhemat sorti kampsun.
Kavandamisel olid mul silme ees selles vanuses koolitüdrukud, kes enam roosasid kleite ei taha ja ülepea arvavad, et kõige ilusam värv on must. Valisin siiski tuhkhalli lõnga ja panin selle kokku hallikirju pehme viskoosiga. Et kergelt kehasse kootud kampsike on oma pisikeselehelise kirjaga siiski läbipaistev, õmblesin kampsunile alla samast riidest särgiku. Veidi kolmnurkse, suure kamsunikaeluse kantisin samuti kangaga. Nii jääb see ilus konkreetne ega veni kunagi välja. Kui kampsun panna näiteks punase kleidi peale, näeb see välja jälle hoopis teisiti...
Ja et mul aega on ülepea vähe, siis kampsunitükid kudus kenasti lõigete järgi valmis hoopis minu ema. Nii et minu jaoks oli see tõesti õmblustöö:)
3 tokki tuhkhalli lõnga Saarast – HEA kindalõng 12/2, vardad nr 3
Hallikirju viskoos LipiLapi poest ostetud restina (juba otsas :))
Kaelaehe: ostetud Pariisist ühest pisikesest käsitööpoest.
Disaini, lõiked ja õmblustöö tegin ise.
Kudus ema Maimu.
Aitähh armsale modellile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar