Pühapäevaõmblus sai tehtud seekord veidi varem, juba neljapäeval. Sest reedest esmaspäevani nautisin suveilma hoopis Pariisis. Õmblustöö aga jäi Pariisis pildistamata ja tagasi jõudes ootas mind kodune sõnnikuvedu, nii saabki pühapäevaõmblus kirja seekord reedel.
Ma pole Pariisis varem käinud ja muidugi tegin kiiresti ühe lendleva punase kleidi. Mulle millegipärast tundus, et Pariisi peaks ikka minema kingade ja kleidiga :). Tegelikult osutus seal tavapäraseks riietus püksid ja tossud. Nojah, kuna olin suutnud enne reisi oma põlve ära nikastada, siis ei hakanudki kinniseotud põlve koos kleidiga eksponeerima ning kohvris olnud punane kleit tuli Pariisist ilma selga saamata tagasi. (Toredast Pariisireisist veidi
reisiblogis).
Aga kleit sai mõnus ning õnneks ka piisavalt lai, sest juba märkasin
selle kanga vastikut omadust kergesti nö õmblustest käriseda. Külgedel
järsult laieneval hõlstil on parajalt suured taskud. See kaelusekandi
vahel olev detailike on täiesti praktilise väärtusega ning varjab midagi
eriti totrat – vaatamata aastakümneid kestnud õmblemiskogemusele
õnnestus mul täiesti algaja kombel sinna väike augukene overlokitada.
Juhtub :D.
Ilus sokiehe on mulle kingitud, ehtekunstnik Ülle Mesikäpp.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar