Pühapäevaõmblus nr 7 – pildikesi kangahoolikute elust

Selle pühapäeva õmblustöö on täiesti seotud laupäevase kangapoes käiguga. Poes tuli mul nimelt meelde, et lubasin ühele viieaastasele uusi retuuse. Vanaema ju ikka lubab, kui näeb, et eelmised on kantud täiesti auklikuks. Võib-olla te ei usu, aga mu kapis ei leidunudki viieaastaste tüdrukute retuusiriiet. Ja kuna see fakt meenus mulle täpselt poes, siis kohe nägin ka seda südametega halli riiet. Ja siis nägin ka üsna samasugust baleriinidega riiet. Loomulikult ei jäänud ka see ostmata, sest lapselaps käib ju iluvõimlemise drennis ja vanaemal tulid kohe meelde kunagised balletitunnid :). Aga et retuusikandjal on ka kaksikvend, siis lasin kohe pool meetrikest jalgratastega riiet ka välja mõõta. Vaat nii need kangad kogunevad ... Õnneks said kohe ka ära tarvitatud, tore asi see pühapäev ikka :)
Kohe kui see tuunika-kleidike kokku sai, siis vaatasin, et midagi oleks nagu veel vaja. Muidu tundub justkui liiga pidžaama. Valituks osutus jupike mustakirjut ja peale läbipaistev roosaks sats minu kunagise pluusi sabast. Kaelus on ka seekord teistmoodi. Ja nende roosade varvaskingade jaoks peab viiene ilmselgelt kasvama, sest need on vanaema omad :D. Nõuab ekstra-kõrget kujutlusvõimet, et mind ette kujutada balletti tantsimas. Aga jah, olid ajad....

Ja nüüd siis väike ülestunnistus pühapäevale eelnenud laupäevast. Ma ei oleks ise ÜLDSE kangapoodi läinud, aga sõbranna Siiri nõudis shoppamist meie parimas kangapoes Lipilapi äris. Poodi sisenemist sain küll välja vabandada asjaoluga, et mul oli vaja vardakottidele 14 m sisukangast. Aga poest väljumist sellega enam välja ei vabanda :)
Peale selle, et müüja ei suutnud uskuda, et me polegi õed (me varsti ise ka eriti ei usu), siis meie ostud ka väga ei erine. Nojah, ütle kes on su sõber ja ma ütlen, millist kangast sa ostsid. Tõsi, Siiri ei ostnud neid baleriine ja jalgrattaid. Eks siis tuleval pühapäeval jälle.