Ma loodan, et siia ei satu lugema keegi, kel on vanust alla 10 aasta, aga 24. detsembril ei sobigi midagi muud õmmelda, kui ainult päkapikke veidi abistada.
Ja edasi toimus lausa pidulaua taga pidev arstimine. Osa pandi pikali ja osadel seoti haavu ja arstide brigaad muudkui tegutses.
Teen väikese ülevaate ka meie kulinaarsest jõuluõhtust. See tava on meil juba ammu, et loosime pidutoite. Nüüd oleme juba mitmendat aastat rahvusköökide lainel. Seekordne loosiratas tõi meie lauale Vene toidud. Vaatamata metsikule sebimisele on selline ühine kulinaarne pidustus ikkagi tore! Nüüd kujutage ette kogu seda peret (meid on 15) korraga sebimas. Et keskmise mõõduga köögis on pidevalt vähemalt 3 kokka, kes teevad täiesti erinevaid roogi ja siis lendab seal samaaegselt ka veel kindlasti mõni helikopter ja jalgade ümber sõidab mõni puldiauto, need, kes juba oskavad, katavad lauda ja pidevalt on ootel vähemalt neljapealine tiim, kes tahaks midagi lauale viia, keegi tahab samal ajal jääga mahla ja mõni vorstivõileiba, sest pidusöök ei taha kuidagi valmida...
See ongi päris elu.
Juhtumiks, kui te peaksite olema hirmus uudishimulikud, et mida me siis ikkagi seekord sõime, teen väikese ülevaate.
Ikka tatrapliinid kalamarja, sibula ja hapukoorega. Pliinitaigen kääris õlle ja pärmiga terve ööpäeva ja tuli väga hea :).
Siis tuli boršš.
Ja lisaks seenesalatit, rosoljet ja veel ühte venepärast salatit.
Ja lõpuks veel üks hapukoorega 9-kihiline kook.
Kõik oli muide väga hea :)
Lastele arsti-(või siis õe-)kitli õmblemisega tuleb olla ettevaatlik :D Minu ema õmbles mulle sellise asja, kui ma olin umbes kuuene. Ja oligi tehtud. On siiani. Kittel seljas ja amet kogu eluks :D
VastaKustutaSinu õmblusväljakutse on imetore ja innustav- ootan juba uut lubadust! Head uut aastat ka!