Ma nüüd ei tea, kas see kuulub juba sinna valdkonda, kus vanainimesed roosade satsikestega kleite tahavad selga toppida, aga väga vanaemale eakohane ei tundu see rõivastus vist olema. Ei tea, mis kärbes mind hammustas, aga tahtsin proovida, kuda selline "kottperse" seljas ka tundub. Esialgne idee tuli Singapuri veebipoes Buykud nähtud pükstelt, aga päris nendega püksid ikka ei sarnane ka. Olen sealt paar korda isegi tellinud, aga rõivad on seal üsna lühikesed ja ma arvan, et ega need sealsed püksid minu kerega ei sobituks.
Niisiis alustasin lõike tegemisest. Pükste ülemine osa on sirge ja ülalt kummiga. Altpoolt läbilõiget tegin aga ka istmikuõmbluse, kuhu natuke laiust juurde andsin. Hark on ikka natuke ülalpool põlvi :).
Ja muide, täitsa mugavad, kui kõndida või istuda, aga noh kuhugi üles nendega ei roni. Trepist ikka saab astuda, aga kõrgemale jalga küll hästi tõsta ei saa.
Ja lõpuks jõudsid siis ka minu asjadele need kenad rasvased Muhu kärppsed. Kindlasti
olete neid erilise lapitööna näinud Katre Arula asjadel, ehk ka kootuna
Gudrun Sjödeni ja ühe Eesti noore moekunstniku (nime ei meenu praegu)
kleitidel, kümnetel kootud kinnastel ja mujal... Võiks isegi rääkida
kärbsevaimustusest. Ega ma täpselt ei tea, aga kahtlustan, et kõik see
kärbsehullus sai alguse ühest suurest roosast Muhu raamatust, mis
muhulaste kootud kenad kärbsed laiade rahvahulkade ette tõi. Ja mul on
natuke uhke tunne ka, et olen olnud selle raamatu sünni juures :). Nüüd
siis mul ka kärbsed:DPühapäevaõmblus nr 24 - kärbestega lontpüksid, kangas puuvilla lina segu (pehmeks pestud ja triikimata) ostetud LipiLapi ärist, lõige Aasia päritolu pükstest inspireerituna ise tehtud, kärbsed masinaga tikitud.
Ja nüüd kulgeb vanaema koos vanaisa ja teise vanaema-vanaisaga Rammsteini kontserdile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar