Selle uhke tikitud Muhu padja sain emalt sünnipäevakingiks. Muster on selline kodune - minu lapsepõlvekodu pole küll Muhus, aga Muhumaa oli üle vee ikka pidevalt jälgitav.
12.01.09
Kunagi pole hilja!
Tänane postitus tuleb aupakliku kummardusena
kõigile neile, kes alles pesnionieas avastanud, kui tore on ise käsitööd
teha. Ja nende toredate Eesti naiste hulka kuulub ka minu EMA. Õieti
võiks arvata, et olen väga omakasupüüdlikult enda lastele korraliku
vanaema koolitanud, kes oskab sokke, sõrmikuid ja kampsuneid kududa.
Sest esimesi soki- ja kindaharjutusi tegi ta minu juhendamisel tõesti
siis, kui pesnionile jäi. Aga ilmselgelt ma ei eksi, kui ütlen, et täna
(siis umbes 25 aastat hiljem) on just käsitöö see, mida ta hullupööra
naudib. Ja meil on kõigil hea meel nende ilusate isetehtud asjade üle.
Selle uhke tikitud Muhu padja sain emalt sünnipäevakingiks. Muster on selline kodune - minu lapsepõlvekodu pole küll Muhus, aga Muhumaa oli üle vee ikka pidevalt jälgitav.
Selle uhke tikitud Muhu padja sain emalt sünnipäevakingiks. Muster on selline kodune - minu lapsepõlvekodu pole küll Muhus, aga Muhumaa oli üle vee ikka pidevalt jälgitav.
Sildid:
Emaga koos tegime
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar