27.03.17

Pühapäevaõmblus nr 13 - tavalised kukepüksid

Pühapäev jälle seljataga ja kuna eilne õmblemine jäi väga õhtusse, ei hakanud öösel enam pilti tegema.

Mulle eriti ei meeldi pükse õmmelda. Sest riietuses on neil enamasti selline taustaroll ja pealegi kõik need taskud-lukud-tripid. Ma hea meelega hoopis ostaksin püksid, aga peale korduvaid paljakskoorimisi mistahes poe proovikabiinis veendun alati, et püksid on kas liiga paksud, liiga sünteetilised, liiga laiad või liiga kitsad. Ja eriti raske, või pea võimatu on mul leida kitsaid pükse. Sest need, mis ülevalt tunduvad parajad olevat, osutuvad minu kunagi balletitunnis treenitud sääremarjadest lootusetult kitsad olevat. Nii ei jäägi muud üle, kui ise püksid õmmelda.

Seekord sellised hästi tumesinised nn taustapüksid, mis on veidi kukekad – et ilusad sokid ka ikka välja paistaks! Ja et pükste õmbelmine liiga igav ei oleks, siis lisasin natuke värvi täiesti nähtamatutele kohtadele. Väike sisemine ilu võib ju ikka olla :).

Pühapäevaõmblus nr 13 - kitsad kukepüksid, lõike tegin ise kasutades algmaterjalina ühte Burda ja ühte Ottobre lõiget, kangas villa-viskoosi-polüestri segu, sees teiseringi poest ostetud sitsiriie.


19.03.17

Pühapäevaõmblus nr 12 - ikka suhkrust ja jahust ja ...

Millest on tehtud küll väikesed tüdrukud - suhkrust ja jahust ja maasikavahust! Seekord ei ole nii, et lapsel oleks vaja olnud kleiti või et laps oleks endale tehtnud kleiti. Juhtus hoopis nii, et vanaemal on töö juures pildistamiseks kleiti vaja. Õieti pildistada tuleb sukakesi, aga midagi peab ju selga ka panema.

Kui vanaema arvab, et valgeid sukki tuleks pildistada heleda kleidiga, siis mis te arvate, mitu sellist heledat kleidikest juhtub olema tervelt kahe kolme-neljase kappides? Mitte ühtegi. Muidugi tuleb siis kleit õmmelda. Ja kuna üks neist väikestest tirtsudest ei taha üldse kleite kanda, siis saab selle vist teine :) (Eks see esimene saab siis jälle midagi muud, pühapäevi ju jätkub!).

Pidulikud kleidi-, või õieti sukapildid teeme ilmselt teisipäeval, aga täna siis lihtsalt kleit.
 
Pühapäevaõmblus nr 12 - üks väike sitsikleit, lõige Ottobre 3/2013. Väga kvaliteetne pisilillelilne riie kangakapi alumistest kihtidest, isegi enam ei mäleta kust soetatud. Väikesed valged puuvillased põlvikud kootud Heast sukalõngast.

Ja homme algab kevad!

13.03.17

Pühapäevaõmblus nr 11 – lihtsad sinised asjad

See olukord, kus pühapäeva õhtuks valmib käterätikupalistus pole veel päris käes, aga palju puudu ka ei ole. Ehk siis seekord mõned ülilihtsad sinised asjad. Õigupoolest on nende lihtsus isegi taotluslik, et lasta mängida neil vähemalt minu meelest kenadel kangastel.

Sinine kvaliteetne trikotaaž (95% puuvill, 5% elastaan) võlus mind ühes veebipoes täiesti – imekena sooja tooniga tumesinine ja tagasihoidlikud ussikese moodi justkui suvalises rivistuses kriipsud – see tundus just see riie olevat, millest saab sellise nö taustapluusi, kuhu peale sobivad kõik ehted ja kuhu juurde sobivad kõik teised riided. Ja et seda kena Lillestoffi riiet jäi veidi järgi, siis kasutasin kohe ka ülejäägi ära. Tegin lapselapsele pluusi, mille lõikel oli kirjas, et see on melonilõikeline pluus. Ma vist olen piisavalt vana, et mitte teada sellist lõikenimetust. Loodetavasti see sinine melon lapselapsele sobib, kantiteks lisasin natuke sinipunalillelist ka.

Kolmas väike õmblustöö on täiesti tavaline poekott. Vahel mulle tundub, et tahaks just sellist õhukest, tugevat ja täiesti tavalist poekotti. Sest kõik need ilusad suurelillelised ja tikitud ja muudsugused uhked kotid tunduvad mu lihtsa sinise mantli juures kuidagi nagu kohatud. See pisikeste lilledega sinine linane riie jõudis minu kappi kunagi 10 aastat tagasi ühest teise ringi poest. Ja see on lihtsalt nii tore riie, et olen seda lisandiks kasutanud vähemalt neljale esemele ja nüüdki jäi veel meetrike järgi :).

Pühapäevaõmblus nr 11 –
Kõrge kaelusega pikk veidi laienev pluus, lõike tegin ise. Sinine riie kauplusest Makerist.
Väike pikendatud õlaga särgik nr 140, lõige Ottobre.
Täiesti tavaline poekott, linane riie teisel ringil.

 



06.03.17

Pühapäevaõmblus nr 10 – väike taaskasutus

Kunagi nii umbes 30 aastat tagasi oli aeg, kus minu õmblustööd sai kõik liigitada taaskasutuse teema alla. Riiet lihtsalt polnud ja ega raha ka poleks selleks olnud. Nii saigi ema krimpleenkleidist lapsele ujumistrikoo ja Rootsi tädi täpilisest trikookostüümist teisele lapsele dressid, vanadest sukapükstest soonikotsi ja öösärkidest pesu... No nüüd enam päris nii ei ole, aga kapis leidub ikkagi mõningaid asju, mis on teise ringi poest soetatud nö "toormaterjalina" – mõni materjali, mõni mustri või värvi pärast. See ülisuur must puuvillane kampsun, mis oma lõike järgi otsustades elas oma esimest moekat elu ilmselt 1980ndatel, ootas uueks saamise õiget aega minu kapis ehk lausa kümme aastat :(. Aga enne äraviskamist muutus siiski mõnusaks tuunikaks. Mulle meeldib kudumit kangaga kantida, siis on asjal konkreetne vorm ja veidi lõbusam mulje ka.

Pühapäevaõmblus nr 10 – vanast suurest puuvillasest kampsunist tuunika, kandid linased. Kaelaraha tegin Viljandi Kultuuriakadeemia metallitunnis umbes viie aasta eest, keti tegi minu isa umbes 40 aastat tagasi, kott tellitud Aasiast ja retuusid Gudrun Sjödenilt.