30.08.20

Sitsi ja satsi vanaemale!

See oli üks esimesi kordi, kui pärast pikka koroona-aega kangapoodi läksin. Väga oli vaja kampsunile nööpe ja siis otsustasingi poes ära käia. Uksel oli silt, et poes võib olla korraga üksnes 2 ostjat, aga ma olin seal ikkagi üksi. Valisin oma nööbid välja ja ei suutnud mööda minna sellest kangast... Tol hetkel tundus, et äkki tuleb imeline suvi ja ma vajan just sellest ilusast riidest kleiti. Suvi tuligi, aga kleit sai millegipärast valmis alles suve lõpuks, nii et kanda saab seda vist alles järgmisel suvel. Väga langevast kangast kleit on lõikelt hästi lihtne, allosas on kaks satsi, ülemine neist kroogitud hästi vähe, mistõttu ei paista ehk pildilt väljagi ja alumine kroogitud rohkem. Kangas sai ära kulutatud viimse jupini, nii et kaeluse kant tuli teha tumesinisest trikotaažist

Kangas: väga lörtsi olemisega neerumustriline viskoos.

Lõike tegin ise – seljas on väga mugav.

Kõrvarõngaste autor on ehtekunstnik Ane Raunam.



27.08.20

Lemmikkleit

Miks saab mõnest lemmik ja mõnest teisest mitte?

Kas teil on ka nii, et leidub mõni rõivatükk, mis pole mingiski mõttes eriline, aga lõpuks saab sellest ikkagi absoluutne lemmik. Kuna see kleidike on juba aasta aega vana (pole ju siia postitanud), siis nüüd võin kindlalt öelda, sellest üsna tavalisest riidehilbust on saanud üks minu lemmikuid. Teate ju küll seda lugu – avad kapiukse, kapp on paksult riideid täis, mitte midagi pole selga panna ja siis võtad ikka selle ühe ja sama, mis iga kord :). Selle kleidi puhul on minuga juhtunud isegi nii, et vahel kannan seda kleidina ja vahel hoopis oma kossaka traksidega seeliku all, kus see kleit saab üheaegselt esineda pluusi ja aluskleidi rollis.

Suurepärase kukkumise, mõnusa oleku ja pisikese mustriga viskooskangas on pärit kauplusest Trend. 

Lõike tegin ise, kasutades eeskujuks ühte oma kehaga eriti hästi sobituvat firma Masai kleiti. Selle põhjal õnnestus endale meisterdada põhilõige, mis on parajalt ümber ja parajalt avar, mille varrukad lasevad hästi kätega vehkida (kudumisõpetaja vajadused) ja mis näeb iseenesest välja tagasihoidlikult tavaline.

hea kangas + kandjaga hästi sobituv lõige + ilmselt mingi müstiline kuuseis = võimalus saada lemmikuks

Aga mis teie lemmikuid iseloomustab?

Sokikujulise hõbeehte autor on Ülle Mesikäpp.

Punased kingad – Julia Bo

Kass Sokike (pildistas Andra Einmaa)



26.08.20

Pausijärgne postitus

Kohe ei teagi, kustkohast siis nüüd küll alustada. 

Ma ei tea, kas keegi veel mäletab, et ma kunagi lubasin igal pühapäeval õmmelda. Jajaa, ligemale poolteist aastat suutsin sellest lubadusest üsna korralikult kinni pidada. Aga nüüd tunnistan ausalt, et isegi enam ei mäletanud, kus see järg siis käest läks. Ja nagu näete, täpselt üks aasta ja üks kuu ei ole ma siia blogisse kohe midagi postitanud :(. Kas sellest võib järeldada, et ma pole mitte midagi teinud? Ei, õnneks nii hull asi ka ei ole, aga kuidagi on läinud nii, et kõik need pisikesed ja natuke suuremad koed ja kirjad ja õmblused on siia lisamata jäänud. Luban, et teen mõned tagasivaatelised postitused ja siis juba sellest, mis teoksil praegu. 

Kaks lödi olemisega pluusi

Nende mõlema ühiseks tunnuseks on A-lõikeline laienemine koos sirgelt lõigatud alumise servaga, mistõttu on need seljas külgedelt pikemad.  Selline lõige istub hästi langevast riidest, varrukateta pluusi riie on midagi vanaaegse bembergi sarnast, pikkade käistega aga hästi langev viskoos. Väga tore kanda retuuside või kitsaste pükstega. Lõiked tegin ise.

See õhuke pluusike sai valmis eelmise sooja suve (jah – eelmise) viimasel päeval, nii et kanda seda siis ei saanudki. Aga ka sellel suvel oli piisavalt sooje ilmu, et seda kanda saaks.


Kuigi möödunud aasta õmblusi jagub veel mitmeks postituseks, siis nüüd üks hüpe sellesse kevadesse. Ehk siis kaks paari svingi-pükse kõige väiksemale, 5-aastasele lapselapsele. Need ülevalt lahedad ja alt üsna ümber püksid meenutavad mulle hirmsasti kunagist Marati meeste pikka aluspesu :D. Sellised löntis ja alt pika mansetiga. Ma muidugi ei tea, kui üldine on see Ottobres olev svingipükste nimi. 

Mõlemad püksid õmblesin kappi siginenud jääkidest. Rohelistele pükstele tulid seetõttu isegi mõned jätkukohad...


Homme jätkame aruandlust...