04.11.08

Lambavalge varastatud ajaga kampsun

Nii, see kampsun sai valmis. Tegin seda lihtsalt rõõmust ja samas ikka pidevalt teades - praegu peaksin tegema hoopis muud kui vähendama neid pehmeid-pehmeid alpakatokke. Sai valmis see Muu tähtis töö, no ja kampsik ka!



Tegelikult sai see kõik alguse isetegijast. Sest just siin jõudis minuni mõte, et võiksin endale soetada mõne numbri Vouge Kniting´ut. Ja esimeses numbris, mille sain, oli see kampsun. Harva kui ma just tahan midagi ajakirja järgi teha, aga see kamps tundus ikka väga ahvatlev. Isegi vaatamata sellele, et ajakirjas oli modell minust no vähemalt poole kitsam. Ostsin lõnga ja otsustasin, et annan selle emale kududa (ta ikka hirmsasti ootab, et talle vahel mõni töö tuuakse)
Ema muidugi sellest ingliskeelsest ja tollimõõtudega ajakirjast sotti ei saa. Ja vaatamata sellele, et ka mina oskan inglise keelt umbes sama palju kui naabri koer, tegin talle lõiked ja varruka jaoks tööjuhendi. Ja siis tahtsin natuke (ainult natuke) proovida, kas muster ikka klapib. Ohh, juba samal õhtul oli pool varrukat valmis. ja kuna ema oli just parasjagu tõbine, siis täiesti sujuvalt jätkasin kudumist.


Selja tagant näeb välja nii:



Ja andku möödunud nädalane koolituse lektor mulle andeks, et tema loengus kudusin - ma tõesti kuulasin ka!

Nööbid said fimost, ikka juustunoatehnikas

31.07.08

Kollane juuni

Kuidas lahendada kollase värvi kuu?

Kollase värviga ei oska ma esimese hooga kohe midagi peale hakata. Püüdsin meenutada, mitu kollast eset olen üldse elu jooksul teinud, ja tundub, et need saab kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Ei vaimusta see kollane mind just eriti.
Kunagi tudengina nikerdasin ühe kollase pluusi, mis isegi Moskvas mingisel näitusel käis, aga lõppkokkuvõttes kandsin seda siiski imevähe, sest ta oli lihtsalt niiiii kollane. Teise kollase pluusi õmblesin siis, kui sündis meie pere keskmine laps. Vat just selle toimingu ajal õmblesingi. Mõtlesin, et pärast niikuinii aega pole ja haiglasse läksingi alles siis, kui satsidega kollane pluus valmis sai. Seda pluusi kandsin pisut rohkem.
Ja aastaid tagasi sattus mu kätte üks rootsi sisustusajakiri, kus oli hall tuba kollaste tulpidega. Ja nii saigi meie esimese kodu (või teise, või kolmanda?) köök hall koos väga kollaste kardinate ja piltidega. Päikseline oli!
Aga praegu ei suutnud ma kuidagi kollast ette kujutada ei enda ümber ega ka mitte enda toas, nii et kollase komplekti saab meie laiendatud pere kõige päikselisem pesamuna. Loodetavasti mahub see talle selga, modelliga pildi ehk teen hiljem. Kleidi (püksid on seal kohe küljes) lõike võtsin Ottobrest.

Päikesetüdruku kleit


21.07.08

Hõissa pulmad!

Täna on tõeliselt vaba päev. Pulmadega kaasnevad sebimised on seljataga. Tundub, et hakkan otsast täiesti vanastuma - vaatan siin muudkui pilte üleeilsest imeilusast päevast ja ei suuda ennast kuidagi teisele lainele häälestada. (luban endale rõõmu olla täielik nostalgitseja). Nüüd siis isetegemistest. (noorpaari jätan punktiks postituse lõppu)

Ei pääsenud minagi uuest ämmakostüümist (kuidas sa ikka paned mitu last ühes kostüümis mehele?) Seekord otsustasin kõik ise teha - ja ei kahetse. Jäin oma kobrulise siidkostüümiga, millel kraeks tükk 10 aastat tagasi kaltsukast ostetud kardinat, täiesti rahule. Ja vöö olgu ikka seal, kus on mõni pisutki peenem koht - see toimib.



Peigmehele tegin sellise uhkema läikiva vesti pintsaku alla.



Ja siis muidugi pruudikleit - 8 meetrit kortsulist riiet, pitsi, tülli ja pärleid.... Terve nädal kulus selle nikerdamiseks. Aga lõpuks jäime kõik rahule.

Seelikuosale veel sellised masinaga tikitud lillekesed.





Selja tagant nägi kleit välja nii



Selle viimase eriti ilusa pildi tegi fotograaf

28.05.08

Mairoosa

Kunagi oli mul sellise uhke nimega naabritädi - Endla-Mairoosa, õieti ei olnudki ta mingi tädi, ikka rohkem selline daam. Ja minu mai roosa on ka selline daamilikult uhkeldav - nööridega korsett lapsele.



Lõike tegemine oli paras pusimine, et ei oleks rinnust kitsas ja siis jälle rinna alt laiaks ei jääks. Kõigis õmblustes on ka ribipaelad. Enda arust olin nutikas ja põletasin paelte otsad tikuga ümaraks, muidu tundusid need suht torkivad.

14.05.08

Sini-heleroheline valgus!

Lõpuks olen siis niikaugel, et pildistatud sai ka minu pisike roheline töö. Katsin Tiimarist ostetud laterna erinevate roheliste klaasitükkidega. (No mõned kollased ja punased said ka sekka).
Latern on umbes 25 cm kõrge. Kui küünal sees põleb, siis on selline roheliste mehikeste valgus.

20.02.08

Lubaduste täitmine nr 1

Lubasin, et teen veebruaris veel 2 asja ja mitte üks käsitöö rohkem! Ohhh! Esimene siis siin. Minu arvuti lihtsalt vajas sellist asja. Ta polnud nõus ilma selleta edasi elama (loe -on juba 3 korda paranduses käinud). Ja siis ma mõtlesin, et võibolla on pisut tõde selles vanas väites, mida mehed armastavad öelda, et "Mašina vsjotaki ona" No ja kui see arvuti juba naissoost on, ehk ta siis lihtlabase kunstnahast jopega ei lepigi, tahab sellist uhkemat mantlit. Nüüd jääb vaid loota, et kuna olen tema peale tervelt pool pühapäeva kulutanaud, ta ehk järgnevalt suvatseb töötada!



Klapi alla tegin väikesed pesad ka tema kõrgeaususe sõpradele - hiirekesele ja pikkadele juhtmetele.



Seest näeb asi välja sedamoodi.


01.02.08

Reanimatsioon käsitööle

Reanimatsioon käsitööle

Loodan, et kõigil isetegijatel on õnne oma kaunist näputööd kinkida vaid neile, kes selle väärtust mõista oskavad.
Vahel tunnen, et pean "PÄÄSTMA" ja kunstlikku hingamist tegema neile kaltsukas 1 krooni kastis vedelevatele asjadele, mille kallal keegi kord nii vaeva näinud ja mis ikkagi nii armetult kellegi poolt ära visatud-põlatud.
Eile ostsin 1 krooni eest kahe ja poole meetrise ja 15 cm laiuse valge heegeldatud vahepitsi. Nii lõppes valge jaanuar.
Siinkohal aga väike pilt minu akna ees uhkeldavast kardinast, mille leidsin kunagi puuriida vahele nässerdatuna, rottide poolt sööduna. Aga töö ise on uhke!

28.01.08

Valge kellaingel


Jaanuar on valge! Minu valgeke sai valmis, mul käsi valge! (nii öeldi ikka esimese kala puhul, äkki kõlbab ka inglite korral nii öelda)



Inglike hakkab elama minu õmblusnurgas. Ja tegelikult on ta veidi rõõmsam kui näost paistab. Nimelt oli mul valget fimot vähevõitu ja nii tegin pea seest lihtsalt punase-sinise jääkidest. No ja mis te arvate, et need ei hakanud läbi kumama - muidugi hakkasid. See teeb ta näost natuke õudsaks. Ja kui ma siis õhtul tule ära kustutasin, siis sain ehmatuse nr 2 - olin kasutanud miskisugust pimedas helendavat fimot!. Nii, et öösiti on see inglike eriti hirmuäratav. Aga heegeldatud kleidi sisse sain ära kaotada mitmed valgete kerakeste lõpud ja lisaks veel mõned pitsiräbalad möödunud sajandi algusest.

Üks pilt ka lähemalt