22.05.17

Pühapäevaõmblus nr 21 – kaks

Kindlasti leidub keegi, kes juba mõtles – nüüd ta siis enam ei jõua... seda jaburat lubadust pidada. Ja kuigi pildistamine jäigi täna hommikuks, siis õmmeldud sai siiski eile, vaatamata Lillelaadale, mitmele külaskäigule, ilusale ilmale, istutatud taimedele. Eks nende kõigi asjade tõttu on sellepühapäevane õmblustöö ka selline pisuke ja lihtne, aga selle-eest on neid kaks.

Kuskilt ei tea kust on inimestel teadmine, et kaksikud käivad ühtemoodi riides. No lihtsalt nii on. Aga kui need kaksikud ei juhtu olema päris ühesugused, no üks on näiteks tiigrist ja konnast ja teine suhkrust ja jahust :), siis juhtub harva, et poes midagi sellist leiduks, mis natukenegi ühtemoodi oleks. Aga ise õmmeldes pole mingit probleemi, saab teha just nii nagu tahad.

Pühapäevaõmblus nr 21 – kaks puuvillast triibupluusi neljastele. Kangad Saksa veebipoest Knol, lõige kombineeritud mitmete olemasolevate lõigete põhjal.

 Selgus, et need triibud on kuidagi korduslikud – esimesed asjad, mis neile kunagi ammu tegin, olid samatriibulised beebilaama lõngast karupüksid:).

14.05.17

Pühapäevaõmblus nr 20 – ilus roosa

Mu esimene lapselaps oli vast kolmene, kui ta mulle selgeks tegi, mis asi see John Deer on:). Tema vastupidiselt minule näis seda teadvat sünnist saati. Ja kui ma siis ükskord Abakhanis sellist puuvillast riidetükki nägin, tõin selle koju teadmisega, et sellest traktoritega roosast riidest võiks ühe toreda satsikestega suvekleidi teha järgmisele lapselapsele. Ootamatu oli aga tema isa reaktsioon, kes arvas, et tema kannaks sellist särki :D. No saame näha! Ma ikka väga ei imestaks ka, kui see kandmiseks liiga roosaks osutub. Vähemalt traktorid on ausad.

Kuna särk on tehtud sünnipäevaks, siis oskan ma vaid oletada, et see võiks paras olla. Päris naljakas oli üle pika aja jälle meeste särki õmmelda, ei mäletagi, millal viimase kannaga krae õmbelsin.

Pühapäevaõmblus nr 20 - lõige Burda, kangas kapi alumisest kihist (ostetud Abakhanist vähemalt 5 aastat tagasi).

Ja tunnistan ausalt, et selle pühapäeva õmblustöö valmis tegelikult laupäeval, sest emadepäev möödus toredasti laste ja lastelastega ja õmblemiseks poleks küll aega jäänud :)

08.05.17

Pühapäevaõmblus nr 19 – kisub kiireks

Kui sa juhuslikult otsutad lubada endale pühapäeviti hingamispäeva (loe õmblemispäeva), siis sa alles märkad, kui palju igasuguseid toimetusi, enamasti küll meeldivaid, just pühapäevale satub... See nädalavahetus läks justkui lennates. Imeilus aiatööilm, Tartus sünnipäevalkäik ja külalised... Ja seega on õmblustööd õige pisikesed. Kõigepealt esimene katsetus ilma käisteta pink basicust. Tõsi küll, see sai valmis juba natukene enne pühapäeva, sest läks väikese lisakingina päikesereise (reisid kaugele ja oma aeda :)) armastavale sünnipäevalapsele. Viskoostrikotaaž, kirju nagu soe suvi.


Ja päris pühapäevasse jäi tõeliselt väike ümberõmblemistöö. Leidsin aastakese eest ühest teiseringipoest dressipluusi, mis ühtepidi on selline sportlik ja teisalt oma väikeselilleliste lisanditega kuidagi muidu tore. Aga sel rõivatükil oli ka kaks viga – esmalt üliülipikad varrukad, mis isegi minu pikkade käte puhul üle sõrmeotsa kippusid ulatuma. Ja teine viga oli see, et see mõjus justkui meeste dressikas, oli ülevalt ja vöökohast väga paras, aga puusast hirmus ümber. Ma olen siiani ikka arvanud, et tagumik juhtub olema mul üks saledamaid kohti :), aga see dressikas osutus just puusast lootusetult kitsas olevat või oli see lilleliste detailidega pluusike tõesti meestele mõeldud? Igatahes ühendasin kaks "viga" – lõikasin varrukatel keskelt jupi välja (jättes alles kenad lõhikud) ja lisasin neist kolmnurksed jupikesed külgedele. Lisatükkidele panin sissepoole enamvähem samasuguse lillelise kanga.
Ühesõnaga, igast asjast saab väikse nokitsemise abil asja! See dressikas saab olema põhivarustus igapäevastel kõnniretkedel :).


01.05.17

Pühapäevaõmblus nr 18 - "vanaisa vanad särgid"

Kui ma väike olin, siis mängisime sõpradega kogu aeg vanaisa vanade pükste mängu. Praegu tundub see mäng oma sisult üsna jabur ja kui aus olla, siis sama jabur on ka selle pühapäeva õmblus. Tundub uskumatu, et ma võiksin teha ka sellist taaskasutust, et õmmelda miskit täiesti ärakulunud asjast, mida on tõesti 20 aastat kantud:).

Vanaisa vanu pükse mul ei olnud, aga kapi koristamise käigus leidsin "ehk läheb tarvis" asjade riiulilt meestesärgi, mille olin õmmelnud umbestäpselt 25 aastat tagasi. See oli see aeg, kus ma veel hoolega mehele triiksärke õmblesin, sest tema mõõtudega särke nagu poes ei olnud (ega ole nüüdki :)). Ja kuna riiet ka eriti poes ei olnud, siis tegin selle särgi mingist natuke paksemast kangast, mis oli ebasobivalt hele ja sai tumedamaks hallikasroheliseks ise värvitud! Materjal on ehk mingi linane lavsaaniga. Kantud ja pestud tõesti oma 15 aastat. Kulunud pehmeks ja langevaks...

Särk oma esimeses nooruses :). Aega võite arvestada kuvarite järgi, pakun 1999.
Nüüd sai sellest üks pihaga seelik-kleidike, kandmiseks kas pluusi peal või ilma. Külgedele tükid teisest vanast triiksärgist. Alumine osa on särgisaba, nii nagu see oli. Ainult käeavade kohalt parajalt kitsamaks kokku õmmeldud – sai ilusa puusajoone.


Sisemise ilu mõttes lisasin ühe masintikandi tööproovi, mida oli kunagi ühte raamatusse vaja. Ega midagi ei saa ju ära visata!

Ja kui te nüüd küsite, kas ma ikka veel mehele triiksärke õmblen, siis vastan, et ei. Särkidega on meie peres nüüd hoopis naljakas teema. Kunagi neli-viis aastat tagasi Vietnamis käies lasi mees ühes väikeses Hoi An'i linnakeses endale mõõtude järgi kaks särki õmmelda (mitmetes paikades pakutakse turistile ju sellist õhtuks kätte õmblusteenust). Ega midagi head julgenud loota, aga kangad olid väga ilusad ja hind odav. Neist kahest särgist said absoluutsed lemmiksärgid, mis nelja aasta jooksul siiski kahjuks kulumise märke hakkasid näitama.

Ja siis järgnes midagi pöörast. Ma otsustasin mehele jõuluks Vietnamist uued särgid tellida. Sellestsamast väikese linna väikesest töökojast! Õnneks oli särgile sisse õmmeldud töökoja sildike. Selle järgi leidsin ühelt turistidele mõeldud internetilehelt telefoninumbri. Ja siis see algas – laps helistas Vietnamisse :), sai sealt lõpuks õmblejaneiu Kim'i meiliaadressi, mina pildistasin salaja vana särgi ja lisasin pildile kõik mõõdud, siis saatsin kirja, et palun üks tumesinine särk punaselillelise katteriidega ja üks hall särk ja üks lillakas särk jne... Kim saatis vastuse, et saab küll, maksta tuli mingis süsteemis, mida ma iial pole varem kohanud. Ja uskuge mind - see pakike jõudis 22. detsembril meie postkontorisse. Nüüd ei pea ma tükk aega mingeid särke õmblema :)

Ilmselt oskate te ette kujutada minu mehe nägu, kui ta selle paki avas (pakendasin selle avamata ära nii, nagu see saabus). Ja me ei suutnud tütrega jätta kasutamata võimalust, seda hetke pildistada:).


Ja kuna eelmine pühapäev ma tõesti ainult köögirätikuga piirdusin, siis nüüd tegin kohe kaks asja. Teine töö on sõbrannale sünnipäevaks õmmeldud paksemast riidest pikkade varrukatega suvekleit. Ehk kulub ära. Kangas mõnus viskoostrikotaaž, aga selline paksem. Lõige ikka Pink basic.