19.01.14

Lipid-lapid ja kiired künnitööd

Ma olen päris kindel, et hakkan siin ennast kordama, kui ütlen, et mulle meeldivad lapitekid. Aga meeldivad. Natuke on see ilmselt isegi päritav, sest miks muidu minu laps juba teist aastat kirjutab jõuluvanale, et tahaks uut lapitekki. Ilmselt ei saa temagi diivani peal muidu oldud, kui ainult lapitekiga. Ja see eelmine tekk, mille ta endale ise nii umbes 15 aastat tagasi üheksandas klassis õmbles, on tegelikult lootusetult ribadeks. (Tal oli selline kuri õpetaja, kes sundis kõiki üheksandikke tekki õmblema).

Et pärast jõulusid tuleb aga sünnipäev, siis otsustasin päkapikkude asemel selle teki ise kokku õmmelda. Viimased tekid on mul kõik sellised vanamoodsalt ruudukujulistest lappidest.


Teki sisse said punastes toonides kangajäägid, mõned neist juba 40 aastat kapis oma järge ootanud.
Ja nüüd künnitööde juurde. Kõige vähem armastan ma tekiteo juures loomulikult teppimist. Ja kuna silm ei seleta vist ka enam nii hästi kui varem, on see täpselt kahe lapi vahelt teppimine veel tülikam. Aga eelmisel nädalal soetasin oma Pfaffile sellise toreda väikse "künniadra", millega on päris hea tepinguid teha. Presstallal on ees selline väike suunaja, no ütleme ader, millega on väga mugav nende lappide vahel künda. ma ei usu, et valminud tekk läbiks mingi täpsuskündmise kontrolli, aga kiiruses suutsin ennast igal juhul ületada:).

Pfaffi "künniader", mille soetasin Tallinnast Pärnu mnt Ruffleri poest.
Nõel õmbleb täpselt samale joonele, kus ader ees künnab.

Eriti hea tarvitada vateeritud pinnal, aga ma usun, et see on ka seeliku värvli tegemisel mugav,
 kui tikkerida on vaja õmmelda täpselt värvli kõrvale, mitte värvli peale.

Elagu lapitekid! Mõnusad ja soojad.

15.01.14

Väga värviline

Ma sain kutse ... oma sünnipäevale. Ainsaks tingimuseks - värvilised kingad.

Tradistioonid võivad käsitööinimesel ilmneda ka üsna kummalisel kujul. Seekord siis nii, et läksin kohalikku kangapoodi ja ostsin juba kolmandat korda täpselt sama pidukleidiriide. Seda muide seitsme viimase aasta jooksul (esimene kleit sellest). Lubasin müüjatel panna kangarullile minunimelise sildi:) ja kõigile soovitada, et see ON üks parimaid kleidiriideid, mida inimene võiks endale tahta. Ja isegi vaatamata sellele, et sildil on märge polüester, on see äärmiselt kehasõbralik (mingi erikangas). Olgem ausad, ka kallis. See on ilmselt põhjus, miks ma juba kolmandat korda seda kangast sealt letilt üldse leian.

Aga:
1. Seda on ülihea õmmelda ja pressida.
2. See langeb väga ilusti ja on parajalt raske.
3. See ei kortsu üldse.
4. See kangas on pealt matt ja suures plaanis veidi triibuline, aga seest läikiv ja väga hästi langev.
5. Läbi ei paista, aga õhku laseb läbi.

Selline värviline (õnneks oli seekord saada mitut värvi) paatkaelusega lihtne lühike hõlst. Et plaanitud 13 cm läbimõõduga nööpidest kaelaehe mitte õigeks ajaks ei valminud, läksid esialgu käiku kaks suurt ja läikivat nööpi.


Ja niiviisi nägid välja värvikad inimesed, kes olid minu suureks rõõmuks ka kohale kutsutud:)