Nädalaõmblus nr 15 – Jaapan on kaugel

Jah, Jaapan ongi väga kaugel, aga selle nädala ja natuke rohkemgi veel seiklesin Jaapanis. Kui kedagi huvitab, mida ma seal nägin ja kus käisin, siis võib piiluda minu reisiblogisse rooza reis.

Õmblustööd ma seal küll ette võtta ei saanud, nii et kahe nädala postitused teen siis nüüd järgi. Esmalt ikkagi Jaapani lainel, ehk siis üks reisi meenutav torusall, mille õmblesin Jaapani siidi tükkidest (müügil oli selline lapitööks mõeldud siiditükkide komplekt).

Kirsiõied, kirsiõied, kirsiõied...

Nädalaõmblus 14 – klooniks õige midagi

Rohkem kui miski muu nõuab minu meelest head lõiget üks mugav püksipaar. Ja ilmselt pole olemas mingit universaalset kõige paremat püksilõiget, sest iga tagument on täiesti ainulaadne. Ma pean tunnistama, et haruharva leian ma poest mõnusalt istuvad püksid, enamasti on need sääremarja kohalt kitsad, kintsust laiad, istmik ulatub rinnuni, nööp ei lähe kõhul kinni jne. Ja tegelikult on sama ka ajakirjalõigetega, teed püksid valmis ja justkui ikka pole päris see...

Aga ükskord juba 10 aastat tagasi ostsin endale valged suvepüksid mingis meeltesegaduses noorteosakonnast (ahaaaa!), pealegi olid need LINKi püksid minu suurusnumbrist mitu numbrit väiksemad, aga sellise ülevalt kummivärvliga variandina mahtusid jalga uskumatult hästi. Mul pole mitte kunagi nii mõnusalt istuvaid pükse olnud!

Aga 10 aastat kandmist muutis need linased püksid täiesti läbipaistvaks. Viimasel aastal sai neid tarvitada ainult väga pika pluusiga. Oli aeg need uuesti algosadeks ehk lõikeks lõigata. Muide lõigetena lauale laotatult ei sarnane need päris tavapärase püksilõikega. Võib-olla sellepärast kõik need ülejäänud hästi ei istugi.

Igal juhul ma kloonisin need püksid! Ja juurde tegin ka ühe mõnusa suvise viskoospluusi.

Alt laiad kukepüksid – istmikuosa lõige vanadelt pükstelt, mõnus kangas veebipoest stoffe.de (35% lina ja 65% viskoos), värvliosa trikotaaž

Suvepluus - lõige võetud teiselt pluusilt (jälle kloon), pisut muudetud, viskooskangas kauplusest Trend.

Nädalaõmblus nr 13 – elevant ja traktor

Tellisin ükskord Stoffe.de lehelt kangaid. Ja siis küsis lapselaps, et vanaema, miks sa neid kangaid ostad, sul on ju kapis nii palju kangaid. Lapse suust pead sina tõde kuulma. Aga geenid on neil vist rikutud, sest juba järgmisel hetkel olid nad ka arvuti taga ja teatasid, et tahavad ka kangast :). Valik oli väga kindlameelne - üks kaksikutest tahtis ilmtingimata seda elevantidega ja teine traktoritega.

Vanaema ju ikka õmbleb. Aga seekord ei õnnestunud lastelaste soove täita. Sest elevantidega kangast (ahaaa, lumi vastu kevadet) ei tohtinud tulla kleit, vaid pidi olema pluus. No aga see pilt oli nii suur, et tegin ikkagi pigem kleidimõõtu asja, ehk võib selle pikaks pluusiks nimetada.
Traktoritega riidest pidi tulema lühikeste varrukatega pluus... Aga selgus, et kangas on selline dressiriide moodi, nii et tegin ikkagi pikkadega käistega.

Ja muidugi peavad riietel olema taskud, see on kindlasti üldse kõige olulisem asi!

Aluslõikeks võtsin Ottobrest T-särgi lõike. Ja üle hulga aja ei tundunud see mulle hea lõige. Üllatuslikult ei klappinud varrukakaar ja varrukaava hästi kokku, nii et pidin kehaosa külgedelt kitsendama.

Kõige suurem rõõm on aga see, et mu kattemasin nõustub jätkuvalt korralikult õmblema. Pikk kummardus õmblusmasinate tohtrile Valdole.

Nädalaõmblus nr 12 – püksid eneseületusega

Kas teil juhtub ka mõnikord nii, et mingi asi ei klapi algusest peale, ühesõnaga kõik läheb pekki. Aga siis tekib mingi eneseületuslik trots ja justkui autopiloodiga muudkui harutate-parandate-muudate, kuigi ilmselgelt oleks lihtsam asi vaikselt prügikasti paotada või lapiteki tükkideks lõigata :).

Nende pükste lugu on järgmine:

Kunagi (ilmselt umbes 9 aastat tagasi) õpetasin ühele grupile püksilõike tegemist. Tegin siis ise ka oma taguotsa järgi püksilõike ja lõikasin mingist ettejäänud veidi sametisest hallist kangast välja ka need testpüksid. Proovimiseks traageldasin masinaga kinni ja veendusin, et on parajad. Millegipärast need sel hetkel sellisel kujul kappi jäidki. Hiljem olen neid paar korda kappi koristades proovinud - osutusid suureks ja panin tagasi.

Nüüd otsustasin jälle kappi koristada. No kui oleksin võtnud moodsamat nõu kuulda, misiganes Jaapanlane see nüüd oligi, kes käskis koristades küsida - kas see asi teeb õnnelikuks, siis oleksid need püksid sekundiga prügikasti lendanud. Mis õnne saab olla 9 aastat seisnud suvaliste püksitükkidega, mille jäägid on ka kadunud.

Aga ei, need püksid tundusid nüüd jälle parajad olevat ja ma otsustasin need valmis õmmelda. Nüüd siis lühike (tegelikult pikk) nimekiri kõigist ebaõnnestumistest:

1. Millegipärast polnud pükstel taskuid, otsustasin teha lihtsad ja pealepandavad.

2. Õmblesin sääreõmblused ettenähtust väiksema varuga, sest mulle tundus, et püksid võiksid olla pisut laiemad. Pärast selgus, et on just selle võrra liiga suured, aga et olin taskud nurkapidi üle küljeõmbluse õmmelnud, siis tuli kitsamaks tegemiseks ka taskud osaliselt lahti võtta.

3. Värvli lõikasin väljast halli, seest sitsist ja kolmes osas, sest tahtsin tagumisele poolele panna sisse laia kummi. Ja siis selgus, et tagant on pükste kõrgus koos kummivärvliga hea, aga ettepoole poleks üldse mingit värvlit vaja. Ohh. Päästva ideena tekkis seninägematu lahendus, mille puhul taha jäi osaliselt värvel, aga kogu serv sai hoopis värvilise kandi.

4. Kandi tõttu oli aga ees keeruline lahendada nööbi küsimus. Tegin siis kandist nööbile aasa, harutasin lahti kinnise katteriide serva ja toppisin aasa otsa sinna vahele.

5. Ei suutnud meenutada, mis pikkuses need püksid küll olema pidid, aga palistuse keeramiseks nagu varu ei olnud. Kantisin siis juba otsad ka sitsiga. Kui üles keerata, siis saab parajad kuked ja muidu on tavalised.

Võib-olla siiski oleks olnud tark esmalt küsida, kas need püksitükid teevad õnnelikuks? Aga kuna ma seda ei teinud, siis õmblesin nad valmis, eks siis nüüd võib küsida, kas need püksid teevad õnnelikuks?

Hallid pehmed püksid - lõige ise tehtud 9 aastat tagasi võetud mõõtude järgi:), kanga päritolu tundmatu puuvillane, sisu värviline puuvillane. Kandmiseks minu lemmiku mummukampsuniga (Gudrun Sjöden).

Nädalaõmblus nr 11 – päevituseta kleit

Lubasin küll, et ei pane siia enam ühtegi pink basicu kleiti. Aga mis teha, ühel nädalal oli just selline õmblustöö. Selle päevituskleidi tellis endale reisikotti üks kena sugulane. Siit soovitus, ärge midagi tellige liiga vara. Aega oli nimelt reisini nii palju, et ma ei tarvitsenud selle tööga üldse kohe alustada. Ja siis, kui hakkasin kleiti posti panema, selgus, et juba hilja, kleidiomanik juba reisil. Nüüd siis on ilma päevituseta päevituskleit. Ehk saab seda suvel aias tarvitada.

Nädalaõmblus nr 10 – roosteroosa kleit

On see nüüd roosteroosa või puudripunane, aga ei saanud seda pisilillelist (või on need kanepilehekesed?) trikotaaži stoffe.ee lehelt ostmata jätta. Õmblesin tast ühe suurte taskutega  lihtsa pink basicu ja siis kui pildistama hakkasin, nägin, et mul juba on üks seda karva ürp seljas. Kui nii, siis nii.

Nädalaõmblus nr 9 – keerutavad kleidid

Need kaks kleiti on sündinud üsna ebaharilikel põhjustel.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et üsna pea näeb ilmavalgust taas üks raamat Haapsalu rättidest. Nii saabusidki minu töölauale pildistamiseks 20 imekaunist rätti. Seekord mõtlesin keskseks ideeks seada pitsid ja patsid, mistõttu plaanisin rätikandjaid pildistada selja tagant. Ja kuigi oleme rätti pildistanud ka puhtapalja naise seljas, siis seekord on neiud siiski kenasti riides. Ja nüüd ma jõuangi nende riieteni. Valisime Siiriga LipiLapi äris välja kolm erineva tumedusega kangast, tema õmbles rättidele taustaks ühe ja mina kaks kleiti.

Aga olin veidi kaval ka. Mõtlesin, et kui pean niiehknaa ruttu kaks kleiti tegema, siis on tark teha ise ka lõige ja seda testida nii lõike kui sihtrühmale sobivuse mõttes. Tänaseks on kleidid kenasti omanikud leidnud :). Ja rätiraamatu pildid muidugi ka ammu valmis.

Kaks keerutavat kleiti – seelikuosa täisratasklošš, ülemine osa peaaegu taljes. Selja taga kolmnurkne kaelus. Kuna kleidid on paksemast trikotaažist (üks puuvill viskoosi ja elastaaniga ja teine polüester), siis lukku neil ei olegi, tulevad niisama üle pea. Ja seda tüüpi kanga puhul sobib servadesse ideaalselt ka ühekordne palistus ning kantimisele kuluva aja saab rõõmsasti kokku hoida. Roosa kleit on poolvarrukatega ja tagant umbes 10 cm pikem, mis on ehk kaval ka selles mõttes, kui diagonaalriidest seelikuosa peaks kuidagi välja venima.

kuukude märts – Valjala naise tulemine 4

See Valjala naine muudkui tuleb ja tuleb, aga kohalejõudmisega on raskusi. Küsimus on peamiselt abu õmblemises. Mitte et see õmblemine hirmus keerukas või tülikas oleks, lihtsalt väga keeruline on ära otsustada, kui paks see Valjala naine on :D. Sest abu peab olema ju tihkelt ümber keha.

Niikaua siis veel Valjala naisele üks väike ilulisa toreda tuttmütsi näol. Kuduja värk – teeme ikka kõikvõimalikud kudumid esmalt. Valjalast on kogutud ERMi kogudesse ainult üks tutimüts ehk nolkmüts ja minu müts on peaaegu täpne koopia sellest. Kudusin selle üksnes 2 cm laiema, arvestades minu keskmisest suuremat pead. Saaremaa tuttmüts oli nö tanu asendaja, mitte sooja andev suusamüts. Seetõttu kanti seda tanuna pealael ja üle kõrvade poleks seda tõmmata saanud juba mõõtmete tõttu. Õue minnes pandi mütsile veel ruuduline rätik peale. Juuksed lükati eest kahte lehte laiali ja laup jäeti mütsi all paljaks.

Sellistel mütsidel on seespool linane või puuvillane voodriosa, mis mütsi toekamaks muudab ja vastu pead tegelikult ka mõnusam on. Mina tegin selle osa veidi hallikast linasest. Kuigi jah, pean tunnistama, ma pole seda mütsi seestpoolt vaadanud, nii et sisemises pooles lähtusin kõigist ülejäänud Saaremaa mütsidest, mida muuseumis näinud olen. Ükskord vaatan ka selle Valjala oma üle :). Tutt tuli ka originaalist vist pisu suurem, aga seda saab pügada.

Valjala müts sarnaneb oma kujult naaberkihelkonna Püha mütsidele. Muide igas kihelkonnas oli Saaremaal oma kindel mütsikuju ja mõnes kihelkonnas ka toredaid tehnilisi võtteid, mida naabrid jällegi ei kasutanud.

Originaal ERM 509:4158 (Valjala) näeb välja nii:

Foto: muis.ee

Kui kellelgi on tahtmine omale Valjala müts kududa, siis lisan siia ka väikese juhendi. Müts on kootud tihedalt, mina pidin lisama veidi tumedaid vaheridu aga juurde, muidu ei tulnud kõrgus välja.

Kudusin Saara veebipoest leitavast tumesinisest Heast vanamoelisest lõngast ja puhtast punasest Heast kindalõngast 7/2. Sinist lõnga kulus täpselt üks tokk, punast umbes kolmandik tokki, aga ülemine serv ja tutt on heledamast punasest (originaalil on vahe isegi suurem. See võis olla kunagise kuduja hädavajadus, et punane lihtsalt lõppes otsa, aga mõjub kenasti :)).

Märtsikuus sai tegelikult veel üks müts kootud, eriliselt jämedast lõngast vikeldatud ja kanditud servaga täiendatud.

Nädalaõmblus nr 8 – palistamismaraton

Kaheksandal nädalal on pole õmmeldud muud, kui vaid kümnete meetrite kaupa palistust. Selle käigus on võimatu mitte teha pai oma uuele Jukile eriti kiire lippamise eest. Surr ja valmis :).

Kolm pikka kreemi kardinat Saara kohvikuruumi. See ei tähenda nüüd seda, et kohvik kohe uksed avab, ma juba praegu nägin vaimusilmas mõnda ekraanitagust ohoo-nägu. Aga jah, remondi käigus maha võetud vanad kardinad pudenesid pesumasinas lihtsalt tükkideks – nii palju aega on see kohvik siin seisnud...

Ja siis vajasid kardinaid täiesti uued, veel avamata Saara fotostuudio ruumid. Ahh, kui mõnus on siin tööd teha! Ja lõpuks ei suutnud ma end tagasi hoida kevadeks stoffe.ee lehelt kööki mummulist laudlinariiet ostmast.

Tunnistan just nüüd, 14. nädalal, et kõik nädalaõmblused on tegelikult toimunud ja loodetavasti ühel ilusal päeval saavad need siia ka lisatud :D