Kuukude veebruar – poolikud ja terved

1. veebruaril keris Kudujate Koopiaklubis üles luukerepäev. Selgus, et me keegi pole ainsad, kel kapis või kusiganes korvis terve hulk lõpetamata kudumistöid ehk luukeresid ootel. Minu pilt luukeredest sai selline:

Niii saigi veebruar mõne pooliku asja lõpetamise kuuks ja oh üllatust - uute poolikute alustamise kuuks. Valmis sai täpselt üks Suure-jaani sukk (teine on poolik) ja lõpetatud Vormsi sokid ja ühed jämeda lõnga sokid. Siin need veebruarikuded siis on.

Minu kudumiskorvis leidunud uskumatult jämedast 7 veljesta lõngast sokid kudusin sõbranna Monikalt kingiks saadud luuvarrastega. Väiksed roosad täpid ja roosakirju trikotaažiga kanditud servad.

Vormsi vikkelsäärega sokid on kootud Heast vanamoelisest lõngast. Tulid head pehmed ja loodetavasti üsna tugevad.

Nädalaõmblus nr 7 – põlletegu

Kuidagi palju tuleb sel aastal neid põllesid :). Ja ma ei valeta, kui ütlen, et paar tükki on veel välja lõigatud, aga see on rohkem tööasi... Ma muidugi loodan, et need põlled lähevad grillimise juures täiesti kodustes tingimustes käiku, aga  sündisid need ajakirja "Maale" kevadnumbrisse, kuhu väikese põlleõpetuse kirjutasin. Et päriselt see mu põhitöö  ei ole, siis ehk ikka kvalifitseeruvad nädalaõmbluseks :).

Nädalaõmblus nr 6 - Roosi õueriided

Ma ei tea, kuidas see Roosi enne üldse lasteaeda minna sai, kui tal õueriideid veel ei olnud. Igatahes nüüd on.

Nukuriiete tegemine ilma nukuta on iseenesest üsna pimedas kobamine, vähemalt on mul nuku mõõdud. Nagu näha, sai õuekott titale siiski paras.  Ja kui muidu ma leian ikka mingi kangajupi oma kapist, siis uskuge või mitte, ma pidin minema poest kileriide tükikest ostma, et ikka tuleks justkui päris. Sellisele olukorrale on ainult üks loogiline seletus – viimase 10 aasta jooksul pole ühtegi jopet õmmeldud. Ei tea kas peaks? Olid kunagi ka ajad, kui õmblesin Viljandi Kaubamajja laste kombinesoone ja jopesid.

Laps sai kuueseks, aga kingitusi sai enamasti tema lemmiknukk Roosi :)