26.02.17

Pühapäevaõmblus nr 9 - väike pikk kollane kleit

Täna on siis tõesti see pühapäev, kus ma kodus ei ole, kohe üldse. Olen hoopis tööl Haapsalus, seljataga on pikk pildistuspäev. Ja pühapäevaõmblusena tuleb postitada seetõttu laupäevane ja neljapäevane õmblustöö :).

Kollane kleit on lausa maani, aga siiski üsna väike, sest kandjal on pikkust vaid 140. Kleit on mõeldud esinemiskleidiks, sest just pikk kleit pidi viiudajale sobilik olema :) Kandja ise arvas, et see võiks olla kollane. Ise ma oleks vist kollastest kangastest poes pika kaarega mööda kõndinud. Ülemise osa tegin trikotaažist, et saaks paremini käsi liigutada. Et natuke siidisena mõjuv trikotaaž oli suhteliselt õhuke, tegin selle kahekordse. Seelikuosa on veidi kortsulisena mõjuvast siidimoelisest kangast. Paraku jäi see ikka kuidagi teise tonaalsusega ja selleks, et see soojematooniliseks saaks, tegin voodri oranži. Jälle üks kangatükk kapist likvideeritud!


Vahepeal tõin poest juurde puudujääva jupi tööpüksiriiet, oehh - kas see olin mina, kes lubas ainult kapist kangaid õmmelda. Nii sai valmis ka kolmas paar tööpükse. Ikka taskute ja muude vidinatega. Tegelikult on see nii lahe, et lapselapsed juba väiksena teavad, et meestel on varnas tööpüksid. Sest issil ju on ja vanaisadel ka :), mis siis, et päeval teevad nad tööd pigem arvuti taga.


Kui aus olla, siis tänase pildistamisegi jaoks tuli eile veidi vanamoodsaid riideid õmmelda. Läksime siin Haapsalu ajas veidi tagasi täna :).


 Selline pühapäevatöö siis :D. Sellest tuleb ehk üks kena raamat.

19.02.17

Pühapäevaõmblus nr 8 ehk kapuutservanaema

Mu vanaemal oli flanellkittel ja hele põll ja muidugi tegi ta puupliidi peal pannkooke nagu vanaemad ikka. Mu laste vanaemal on ka sitsikittel ja pannkookide tegemise põll. Aga minu viimane sitsikittel sai ära peetud siis kui olin 25, mistõttu minu seitse lapselast peavad leppima vanaemaga, kellel ei ole kitlit ja kui aus olla, siis pannkooke ei tee ka eriti sagedasti. Ma isegi ei tea, mis kasu võiks olla vanaemast, kellel on kitli asemel kapuutsiga tuunika ja kes on enamasti kogu aeg tööl - võibolla saavad lapselapsed tema juurde oma lapsi hoida tuua :).

Selle nädala pühapäevaks sattus lausa kaks õmblustööd, kõigepealt siis nn hoodie-vanaema või siis maakeeles kapuutservanaema uus rõivatükk. Tripstrapstrullikangas on Poola veebipoest Dresowka, lõige viimasest Ottobrest, mida julgen kõigile soovitada. Paras laius ja head suured taskud, õmblemine läheb ka kiiresti. Sisemise ilu mõttes ühendasin kapuutsi punase kandiga.


Ja teise tööna likvideerisin lapselapsele tehtud sinise kleidi õmblemisest tekkinud jäägid - ehk siis õmblesin veel ühe peaaegu samasuguse kleidi, väikesele sinisilmsele õele ka. Ja et väike, aga väga nutikas õde arvas, et kas see tuleb poistekleit, sest see on ju sinine, siis tegin ka lisaks pisikese roosipärlitega kaelakee, mis ei ole sinine. Loodetavasti saab seda kleiti niiviisi ikka selga panna ja ei pea vendadele jätma :).

12.02.17

Pühapäevaõmblus nr 7

On pühapäev tore päev, õmbluspäev... Kaks paari tööpükse - ehee, ei ole meile. Kuigi see oleks muidugi väga naljakas, kui kevade saabudes siin aias niiviisi toimetaksime :) Püksid on märksa väiksemad, mõeldud kohe neljaseks saavatele kaksikutele. Tegelikult oleks pidanud valmima 3 paari tööpükse, aga kahjuks jäi riidest veidi puudu ja suure venna omad saab lõpetada siis, kui poest riiet juurde toon.

Sellest on möödas juba üle kolme aasta, kui Jakob endale tööpükse tahtis, selliseid nagu päris. Et saaks teha kõiki töid nagu issi. Tookord tehtud püksid on ammu väiksed, aga tööpüksid ju peavad olema :). Kummalisel kombel pole üheski ajakirjas ette jäänud selliste töötunkede lõiget, seetõttu olen lõiked kombineerinud tavaliste pükste järgi.

Pühapäevaõmblus nr 7 - kaks paari "päris" tööpükse.



05.02.17

Pühapäevaõmblus nr 6 ehk Valjala vanaeide tulemine vol 2

Õigupoolest on täna selle aasta esimene pühapäev, kus olen terve päeva kodus olnud, sellega arvestades võiks siit oodata ju midagi priskemat, no mõni poolmantel või üle toa laotuv lapitekk. Aga ei, tänaseks pühapäevatööks sai hoopis kaks pidupõlle. Ahaaa, ärge nüüd mõelge, et ülehomme ilmun kuhugi väikse musta kleidiga, ees kena pitsikestega põlleke. Mul siin hoopis sellised ajaloolised põlled ja aega läks nendega omajagu, sest otsustasin peaagu kõik õmblused teha käsitsi, nii nagu vanasti.

Ühesõnaga jätkub projekt "Valjala vanaeide tulemine" ehk minu kena Valjala viirakuub (kurrutatud pikk seelik) sai ette kohe kaks põlle. Sest ega põlle ja tanuta ei sünni ju abielunaisel välja minna. Loodame, et Vabariigi aastapäevaks saab endale kena tanu ka president, sest tegelikult on see hiiglama tore, et ta on otsustanud külalisi vastu võtta rahvarõivastes (no tema omad on pärit kümmekond kilomeetrit eemalt Karja kihlekonnast). Loodetavasti saab president seekord lisaks tanule kaela ka hulga ilusaid ehteid. Näiteks minu Valjala ehtekarbis on juba ootamas uhke täiskomplekt (Saaremaa sõlerivi neljast erineva suurusega sõlest, kurguhelmed raha ja kahe krõlliga, pikemad helmed, vitssõrmus ja abu ette käivad malid). Kindlasti on Eesti riik piisavalt rikas, et ka presidendil ei saa seekord vähem ehteid olema:).

Valjala kihelkonnast on säilinud Eesti Rahva Muuseumis ainult üks põll (ERM A 291:305), mis on kogutud aastal 1895 ja mis legendi kohaselt on olnud siis "õige vana". Selle põllega on üsna sarnane ka minu lemmikpildil "Valjala vanaeit sukka kudumas" olev põll. Ehk siis mõlemad põlled on pikitriibulise lillemustriga, ühel all punane villane pael ja teisel valge satsike. Mõlematel põlledel on allääres toot ehk pahemale poolele õmmeldud linane kangas, mistõttu jääb satsiõmblus puhas ja põlle alumine äär ka raskem.

Vasakul põll ERM A 291:305, paremal Johannes Pääsukese foto "Valjala vanaeit sukka kudumas", 1895 ERM Fk 187:24
Millest on minu põlled? Roosikeste ja maasikatega riide kinkisid tütred mulle juubeliks juba paari aasta eest. Hangitud on see fotot silmas pidades kuuldavasti Ameerikast. Loodetavasti nad ei pahanda, et tegin riidega väikese muudatuse, leotasin seda veidi oma lemmikumas mustas tees. Nii muutus kangas natuke kreemikaks, mis sobib minu vanamoelise rõivastusega vast rohkem kui väga valge põhjaga põll. Ka alumise ääre punane villane kangas tuli tumedamaks värvida. Algselt kirevpunase kanga värvisin üle samblarohelisega, nii läks riie tumedamaks ja veidi pruunikamaks.

Enne ja nüüd. Väiksed eeltööd kangastega -lilleline riie keedetud mustas tees, punane villane üle värvitud samblarohelise värviga.
Teine kangas on ostetud Taani rahvarõivaste valmistajatele mõeldud veebipoest. See on koopiatrükk  1825-1850 aasta ilusast sinisetriibulisest kangast. Ajaliselt peaks sobima küll.


Mõlemad põlled on linase värvli ja lõngast punutud paeltega, sest sellised paelajäänukid on ka muuseumis oleval põllel. Satsiga põlle satsi serva tegin pilupalistuse, kuigi ega pildilt pole näha, kas see seal päriselt ka oli. Aga pilupalistus oli sel ajal lihtsalt väga tavaline valik. Ühtegi nähtavat masinõmblust põlledel ei ole!




Te ei usu, aga koos kangaste värvimise, pilutamise ja käsitsi tikkimisega tegin neid põllesid peaaegu terve päeva. Ma usun, et kui minu vanavanaema Miina 1878. aastal Valjala kirikus Kolju Aadule mehele läks, oli tal ees just samailus lilletriibuline põll.

Rahvarõivaste tegemine on tegelikult üks väga tore hobi! Eriti siis, kui puuduvad igasugused tähtajad ja konkreetsed vajadused. Kui on aega süveneda ja teha just niikaua kui tahad.

Kui ükskord kõik valmis saab, siis näeb põllesid ikka ees ka :).

03.02.17

Muhu kotilugu

Kas teie teate mis asjad on imped või mis on vink? Vastuse leiab tegelikult ühest väga värvikast raamatust "Muhu siilikud". Vaat just selline raamat oli minu toimetajalaual eelmise aasta sügisel. Ja järgnev pisike õmblustöö oli tegelikult väike kingitus raamatu autoritele Veinikale ja Margotile ning kujundaja Meerile. Kuna need asjakohased Muhu sõnastikujupid on kõik võetud samast raamatust ja Meeri joonistatud, siis minu töö nende Muhu leivakottide kallal oli üsna pisuke. Et vaid tikkimismasinale valu, natuke ilusate lindudega voodririiet, paar roosat triipu ja mõned õmblused.

Need kotid on väga personaalsed ja seetõttu neid rohkem ei tule :).

Muhu leiva kotid






29.01.17

Pühapäevaõmblus nr 5

On pühapäev tore päev, tore päev ... Kuidagi juhtub sel aastal nii, et pühapäeval olen kusagil külas või on lapsed kodus või olen hoopis Saaras tööl ja siis valmib mu pühapäevaõmblus nii hilja õhtul, et pildistamine jääb ikka esmaspäeva hommikuks :) Täna saab uue pidukleidi väike viiuldaja. Sinine värv kohe sobib talle. Ja kui sa oled üheksane, siis ei kõlba kanda ju mingeid titekaid puhvkäiseid ega muid sarnaseid pitsivahte. No keerutada kleit ju ikka võib :). Et oleks hea viiulit lõua alla panna, ei tohtinud kleidil olla kraed ja head liigutamist võimaldavad "suurte tüdrukute varrukad" ulatuvad vaid küünarnukini.

Tegelikult tahtsin tookord osta mummulise riide, aga ainus sel hetkel Abakhanis olev mummuline oli mingi imelik mürkroheline, mis ei tundunud eriti ahvatlev. Nii saigi ostetud kaks riiet - aluskleidiks ilus sinisetähniline trikotaaž ja peale tumesinine pits, mis vähemalt oma olemiselt tundub puuvillane. Kui jätta kõrvale lausa kummalisena tundunud seik, et sain müüja käest pragada, kuna ei osanud öelda riide täpset hinda, siis oli see üks õnnestunud kangaost.

Pühapäevaõmblus nr 5 - sinine pitskleit. Kangas Abakhanist, lõike tegin ise. Pealmine pitsist seelikuosa on ratasklošš, alumine trikotaažist osa on kroogitud. Väga pika peenikese vöö võib ära võtta, seda pole kandjaga kooskõlastatud :D


22.01.17

Pühapäevaõmblus nr 4

Ja ongi jälle käes pühapäev! Kuna tänane päev on läinud üsna toimekalt, alates sünnipäevajärgsest kojusaabumisest lõunapaiku ning lõpetades õhtuse videoloenguga (sellist loengupidamise kogemust mul varem pole olnudki), siis õmblemisaeg jäi kuidagi napiks. Aga oma lubadusest ma ei tagane, vahetult enne südaööd valmis siiski üks lihtne pluusike. Või oleks õigem öelda hõlst?

Õigupoolest tuleks seda pildistada seljas, sest ega sest muidu õiget sotti saa. Õhuke langev viskooskangas mängib päris hästi seljas välja sellise küljelaiendusega pluusi, ega jää mõjuma nagu heinakuhjake. Lõike tegin ise ja esialgu plaanisin ka rinnasissevõtted, mida tegelikult vajagi polnud, sest nii jäi küljelt kukkumine paremgi.

Pühapäevaõmblus nr 4 - viskooskangast pikemate külgedega pluus toekamale kehale :). Kangas LipiLapi ärist, lõike tegin ise. Pildilt paistab ka minu lemmikehe - kudumisraamatu kujundusega ehte tegi Margit Keemann.