See on üldiselt üks igav postitus. Aga teen selle siiski, sest ehk kulub kellelegi ära minu tähelepanek tuunikate asjus. Olgu kohe öeldud, et tuunika on üks hea rõivatükk, eriti kui ta on kootud. Aga sellisel kootud tuunikal on üks hea asi ja üks halb asi. Hea on see, et see venib ja on mugav, sest laseb kehal vabalt olla. Ja halb on see, et see venib ja laseb kehal vabalt olla. Ehk siis kui see keha pole vabas olekus enda meelest kõige kenam, siis päästa pole midagi, armutult joonistuvad välja kõik ilusad ja ka mitte nii ilusad kumerused. Selle vastu on tegelikult üks lihtne ümberkohendus - venivale tuunikale tuleb teha läbilõige ja sellest allapoole lisada mugav ihusõbralik vooder, mis poleks ümber keha, aga mis ei lase trikotaažil teha oma armutut väljajoonistustööd.
Selle konkreetse 100% naturaalse tuunika kallal on läbi viidud järgmised iluraviprotseduurid:
1. Kaelus, millest oleks välja paistnud ka kõige sügavama lõikega pesu, sai täienduseks jupikese kummiservaga töödeldud lillelist "pluusi". Ma imestan, et kellelgi tuli mõte disainida sisuliselt soe talveriie nabani dekolteega?
2. Tuunika sai 10 cm lühemaks (muidu oleks olnud põlvini).
3. Rinna alla tekkis õmblus ja lilleline vooder.
Tulemus on igati kantav. Pealegi on see pruun:). Lisaks tänane pisitöö - mini kaltsututike, pikkusega 3 cm.
Tip-top tuuning. Dekoltee täitmise libapluusiga peab meelde jätma. Mul jäänud mõnigi asi poest koju toomata minu maitse jaoks liiga avara dekoltee pärast. Oleks no ise selle peale tulnud, et kroogiks sinna midagi täiteks! :)
VastaKustutaAnu, see on ju super ja nii lihtne, et selle peale ei tulegi! Aitäh!
VastaKustutaNii meeldivalt tuttavad kangad. :)
VastaKustuta