28.02.14

Märgilise tähtsusega küsimus

Järgnev pikk ja paljudele ehk igav postitus on ajendatud minu hetketööst ja äsja ilmunud käsitööajakirjast. Mis muudest märkidest ma siis ikka räägiksin, kui mitte kudumise märkidest.

Jaa muidugi, tähtsad on NEED märgid ikka vaid kuduja jaoks. Kõigepealt peab kohe ütlema, et olen skeemiusku kuduja, ehk siis midagi pole parata, ei armasta ma neid koekirja muinasjutte. Mulle tundub, et Eesti kuduja on ikka harjunud skeemile pilku peale heitma ja teinekord lennult tabama, mida ja kuidas kududa. Selle pika muinasjutu puhul ei ole see lennult tabamine eriti võimalik, peab ikka rida realt lugema. Samas ma usun, et meil on peale kasvamas uus põlvkond kudujaid, kes saavad kudujaks koos interneti ja pikkade koekirjajuttudega. Nende jaoks pole ilmselt see "skeemitahtmine" enam nii oluline.

Kui ma püüan end kuduja, eriti algaja kuduja rolli panna, siis ma oleksin küll rõõmus, kui kõikides kudumisskeemides kasutataks ühesuguseid tingmärke. No seda võiks ju loota vähemalt Eestis tehtud skeemida puhul. Aga see pole kahjuks nii. Ja miks see nii pole, sellel võib olla mitu põhjust. Võib-olla tehakse mõnikord märgid sõltuvalt sellest, mida kujundajal on mugavam teha või võetakse eeskujuks esimene ettejuhtuv väljamaine või ka kodumaine raamat või võetakse aluseks skeemi autori märgid, mida ta on teinud näiteks exelis või veel midagi muud. Igatahes sellised mõtted tekkisid mul vaadates meie käsitööajakirja (samad mõtted võivad tekkida ka midagi muud vaadates), kus näiteks tühi ruut tähistab parempidist silmust.

Muidugi, tõde selles küsimuses ju ei ole. Igaüks teeb nii nagu õigeks peab. Ka mina seisin 12 aastat tagasi kooli kudumise õpikut tehes sama küsimuse ees - millised märgid teha? Ja tegin oma otsuse järgnevatel põhjustel. Valisin märgid, mida oli kasutatud Eesti kõige vanematel skeemidel. Neil, mis hakkasid ilmuma "Taluperenaises" ja teistes vanades ajakirjades. Samu märke sisaldasid ka Tiina Meeri (kellest väga lugu pean:))kudumisraamatud ning "Pitsilised koekirjad", samuti kõik Eestis kättesaadavad Saksa ajakirjad, mida varasematel aegadel palju kasutati. Mulle tundus, et see valik on inimestele lihtsalt kõige harjumuspärasem.

Hiljem polnud enam vajadust selle üle juurelda, sest kui tuhanded Eesti koolilapsed on õppinud just neid märke kasutama, siis miks olekski pidanud Haapsalu salliraamatud või Muhu mustrid sisaldama midagi muud. Ma jään endale kindlaks, samade märkidega ilmub ka järgmine raamat.

Tegelikult ei tahtnud ma kedagi kritiseerida, vaid hoopis kutsuda teid mõttearendusele. Mida arvate teie kudumise tingmärkidest?

Pika jutu lõpetuseks panen siia põhimärgid, mida kasutan.


Ja et see postitus päris käsitöövaeseks ei jääks, siis lisan siia lõppu ühe ema kootud kulurohelise Rowani lõngast meestekampsuni, mille sai sünnipäevaks endale ema väimehe väimees.


9 kommentaari:

  1. Olen täitsa nõus, et need tingmärgid võiksid vähemalt meil standardiseeruda. Sest eks ta äärmiselt lihtne oleks kui enne mistahes mustri lugemist ei peaks minema enne esilehelt uurima , mida üks või teine junnike tähendab. Ma samuti siin postituses toodud märkide järgi oskaks juba ilma selgitust vaatamata hakata mustrit tegema. Noh väga erilised, harvaesinevad silmused küll välja arvata. Eks ikka selsamal Pitsiliste koekirjade, Haapsalu sallide, rättide ja Muhu mustrite põhjusel. Aga absoluutselt ei mõsta ma seda kuidas ÜLDSE on võimalik nende regivärsside järgi midagi kududa!! Eriti kui tegemist on keerulise pitsmustriga. Selline projekt on minu meelest eos hukule määratud.
    Aga tegelikult kui ma ise paar mustrit tegin, siis ma patustasin küll nende põhimärkidega just sel samal mugavuse põhjusel. Nimelt tegin ma mustrid käsitsi paberile ja iga parempidi silmuse jaoks täisruut joonistada oli ikka väga palju tülikam kui tõmmata pikkikriips.
    Kui õpin arvutiga skeemitamise ära, siis on kindel plaan võtta aluseks just needsamad eelpool loetletud raamatute standardid. Siis hea orienteeruda ilma pikkade lahtiseletamisteta.

    VastaKustuta
  2. Ka mina kirjutan käsitsi "kriipsudega":) Täidetud ruutude maalimine kuskil muuseumi töölaua taga, kus iga minut loetud, ei tule jah kõne alla. Nii ongi nagu kaks süsteemi - käekirjaline ja trükimärgid. Tegelikult on see aga kahjuks juba harjumuspäraseks saanud, et igas raamatus on märgid isesugused. Vahel ma mõtlen, et oleks ju päris naljakas, kui igas raamatus oleks näiteks oma tähestik. Ja raamatu lugemist peaks alustama esilehelt tähtede õppimisega:). Ülikärmelt on Eesti väljaanded üle võtnud Ameerikas kasutatavad märgid. Sellele on ilmselt kaasa aidanud tõlkekirjandus. Jääb vaid loota, et sama kergekäeliselt ei heideta üle õla Eesti mustreid, kui seda on tehtud meil juurdunud märkidega.

    VastaKustuta
  3. Muidugi oleks tore, kui märgid oleks igal pool samad. Kas seda fonti on võimalik kusagilt alla laadida? Ise ma nii spets ei ole, et fonti valmis teha, seega kasutan seda, mis netis saadaval on.

    VastaKustuta
  4. Vòtan seda kui paratamatust:)
    Ajakirja Käsitöö jaoks esimest kaastööd tehes oli ikka üsna harjumatu, sest ka mina kasutasin pp silmuse märkimiseks kriipsukest. Aga nii see juba on ja hea on endale alati meelde tuletada, et mis on antud väljaandes mis. Tavaliselt on ju ting ärgid kenasti lahti seletatud.
    Ka rida realt kirja pandud juhised on tegelikult jälgitavad, kui olen end esimesest läbi kudunud vòi heegeldanud:)

    VastaKustuta
  5. Ema väimehe väimees :) Selle mõistatamiseks läheb ka vaata et tingmärke vaja. Aga väga ilus kampsun ja värv ka. Tingmärkide osas olen ka täiesti nõus. Sellepärast meeldib mulle Claire Halliku "Silmuskudumine", et seal on isegi topelt õpetus - skeemid ja kudumise lugu

    VastaKustuta
  6. Olen samuti skeemiusku ja ühtne "tähestik" oleks tõepoolest väga mugav. Aga...... ma miskipärast usun, et see on üks ilus unistus. Küllap see kuluroheline kampsun oli emal siis reisikotis, kui ta teilesõitu alustas ja me bussijaamas kohtusime. Siit tõetera: iial ei tea kui vahva kudum võib kellegi kotis peidus olla:P tumevalge

    VastaKustuta
  7. Tumevalge, sul on peaaegu õigus, kotis olid küll ainult selle kamsuni tükid:) Sest teadupoolest olen mina see järeltöötleja, kes peab kõik need kenad kampsunid kokku õmblema. Märkide kohapealt ei usu minagi, et ühtne märgisüsteem võimalik oleks. Ja siis tekiks ikkagi küsimus, et kas jäävad vanad harjumuspärased märgid või Ameerikast ülevõetud. Saara küll jätkab jonnakalt sisseharjunud märkidega, isegi Ameerikas:)

    VastaKustuta
  8. Muidugi jätkake, ehk asi siiski ühtlustub. Mis aga Kâsitöösse puutub, siis ehk on nemadki valmis juba oma märke muutma, kirjastajad ja toimetajad erinevatest kirjastustes saaksid ehk selles kokku leppida?
    Aga tohutult kaunis kampsun on:)

    VastaKustuta
  9. Palun ikka pange mustrid kirja tingmärkidega kes midagi avaldab, palju lihtsam kududa ja koekirja "silmamälu" jääb kududes ruttu meelde.
    Anu, kas koolile kudumisõpikut uut- koos heegeldamisega? tulemas pole? Esimene trükk kaob tasakesi koolist riiulilt järjest kokku...

    VastaKustuta