Esimesed kümme aastat (see oli siis, kui olin sügavalt teismeline) õmblesin sellepärast, et mul lihtsalt polnud moodsaid riideid. Millegipärast käis meie kodus kogu rõivastega seonduv enamasti koolivormi ümber. Ema õmbles mulle isegi mingist paremast materjalist koolivormi, no vahel ikka ka midagi meelepärast, näiteks oli mul tore velvetist pükskostüüm... Aga seda kõike tundus 13-aastasele ikka karjuvalt vähe. Nii ma pusisingi kõikvõimalikest asjadest kõikvõimalikke asju ümber teha.
Järgmised kümme aastat õmblesin selle tõttu, et raha riiete ostmiseks eriti polnud ja ega seal poes midagi ju eriti polnudki. Õnnetuseks olid ka kangapoed üsna tühjad, nii et vabalt võis osta laste öösärgi selleks, et teha peenemat pesu ja paksud sukapüksid selleks, et saada pusale soonikulisi randmeid. Eriti lahe oli õmmelda lastele, see oli nagu lapsepõlve nukuriiete õmblemise pikendus.
Järgmised kümme aastat õmblesin ühelt poolt ilmselt lihtsalt harjumusest kõike ise ja teisalt ka vajadusest erinevaid lõikeid koolitöö tarvis katsetada.
Viimased kümme aastat olen õmmelnud seetõttu, et meie poodides pole just eriti midagi valida, kui su suurusnumber juhtub olema suurem kui 40. Mõned laiemad või isegi ülisuured Caramel Moda'd jt ikkagi lettidel on, aga need on tavaliselt kuidagi väga tädi-riided (nojah, tegelikult ma ju olen lausa vanatädi, peaks ju sobima). Mõnikord ma muidugi ikka käin ka shoppamas, aga siis ma ostan pärast mitmeid proovimisi tavaliselt ikkagi lõpuks ... salli. Ja riided õmblen ise.
Olgu see motivatsioon milline tahes, tegelikult mulle lihtsalt meeldib õmmelda. Või õieti mulle meeldib kogu protsess, eriti näiteks kanga valimine. Kanga valimine meeldib mulle kohe sedavõrd, et kangakapi uks ei taha kinni seista, nii palju on kokku valitud:)
Aga miks teie õmblete?
Panen siia üles neli viimast kleiti kurvilisele kehale. Nööbid ja muud kodinad pealekauba. Kui kleidil taljet eriti pole, olgu siis mõni muu kiiks, kasvõi seespool. Ja nööpe ma muidugi armastan:).
Ja kui teile ka tundub, et nööbid ON eriti lahedad kodinad kleidi juurde, siis siinkohal väike õpetus, mida olen küll varemgi juba ilmutanud.
Minu vaieldamatu lemmik on ikkagi esimene kleit :)...
VastaKustutaTiina, see on sinu lemmik kindlasti selle lillekese pärast! Oi, see ei jäänudki pildile.
VastaKustutaMina ei saa vastata küsimusele, miks ma õmblen, sest ma ei õmble... kahjuks. Teismelisena õmblesin, kõik ema kangad said omale moodsa kuju ja nabritüdrukud said ka helesinisest flanellist dressid selga. Aga ma ei olnud kvaliteediga rahul ja seepärast vanemaks saades enam ei ole õmmelnud. Tahaks osata, aga ei tule välja nii hästi, kui tahaks:) Nii olen kudmisse takerdunud.
VastaKustutaAga ma pidin kirjutama ikka, sest need kleidid on lihtsalt.... võrratud! muidugi see esimene must kleidike on kohe eriti tore. Ja just needsamad detailid, mis neis kleitides ehk igaühele ei paistagi, on need, mis teevad nad tõeliselt võluvaks. Ja see on ka see, mida enamasti kaubanduskeskusest rõivast ostes sa kaasa ei saa. Selliste detailide tõttu tulevad minuga teise-ringi-poodidest tihti riided, mis mulle endale ehk ei passigi - aga no kuidas sa jätad ostmata villase seeliku, millel on imeline heleroheline väikse mummuga vooder!
Kuduinimese kleit! :D Sellist tahaks omale ka... Eriti, kuna ka siis, kui sa juhtud olema väiksem kui suurusnumber 36, ei kipu poest midagi valida olema. Lasteosakonnast ehk. Aga no kui ei taha pildi ja litritega pluusi ja neetidega kukepükse...
VastaKustutaSokike, just-just. Ja pealegi kipub poeriietel olema veel üks väga andestamatu viga - need on sageli sünteetilised:(
VastaKustutaVahvad kleidid! Erit meeldib see kaugelt vaadates täpimustrit viskav helkelv kleit. Ja sinise voodriga kleit suisa nõuab hoogsaid piruette, et kena voodrivärv ikka välja välguks :). Aastaid tagasi õmblesin ikka meeletult palju, nüüd teise lapse kõrvalt on asi pisut soiku jäänud - vaikust ja rahu on vist protsessiks liiga vähe. Kududes saab kergemini diivanilt startida ja on vähem asju kokku lükata (või lapse mänguasjade alt päästa). Aga õmblemine on magus tegevus, võtan ette siis kui tuhin tuleb või kui lastele on midagi pakiliselt vaja. Kangavaru on ka suur nii, et ega masinat päris tolmuma saa jätta :)).
VastaKustutaOi kui ilusad :)
VastaKustutaKas lõiget ka kuskil jagatakse?
Ave
Lõige tuleb iga ihu jaoks eraldi teha, ega muidu asja ei saa:)
VastaKustutaKõik on nõnna kaunid kleidid, igaühel oma 'kiiks' juures :)
VastaKustutaMina õmblen esiteks sellepärast, et massist erineda (näe, sul ka see M&S eelmise hooaja kleit!),
ja teiseks, poed on ju nüüd kaupa täis, aga sellist nagu tahan, ei ole.
Väikesed vimkad Su õmblustöödes on vahvad ja annavad igale kleidile ainulaadse anulikkuse. Ja nööbikeed, vat need on nagu rosinad saias. Näppisin millalgi sellist teise Anu kaelas. Väga lahedad ja tänud õpetuse eest. tumevalge
VastaKustutaVäga vahvad kleidid, eriti ilus on alt teine must ja valgete täpikirjadega, kui aus olla siis selle pilti FBs nähes kohe käsi iseenesest klikkis siia lugema. Huvitav muidugi ka et minu õmblemise põhjused ka kõik olnud väga samad põhjused ja sisi see õmblemise mõnu ka sinna otsa.
VastaKustutaMina kannaks neid kõiki riburadapidi! Aga kui kästaks relvaähvadusel üks valida, siis läheks valimiseks teise ja neljanda vahel :)
VastaKustutaMiks ma õmblen? Ega ei õmblegi eriti, kuigi masin ja mõningased oskused on. Sest õmblemine, erinevalt kudumisest, nõuab ettevalmistamist ja järelkoristamist. Lihtsam on varrastega tugitooli potsatada ja vajadusel sekundiga töö jälle käest panna. Või siis oleks eraldi töötuba vaja. Aga õudsalt tahaks, et tuleks see teismeea õmblemistuhin tagasi, kui ma enamus rõivaid endale ise õmblesin.
Muhv, selles masina üles sättimises ja kokku pakkimises ongi küsimuse võti. Olen suutnud aastaid kuidagi nii korraldada, et masin on kogu aeg laskevalmis. Vanasti oli mul kapi taga selline väike nurgake. Ja isegi siis tekib perioode, kus eriti ei õmble. See õmblemine käib kuidagi hoogudena nagu mingi krooniline tõbi:)
VastaKustutaahh, ku ilahedad..mulle meeldib kolmas ja esimene ja teine ja neljas ...:)
VastaKustutaMa õmblen ka...mõnikord, põhiliselt nooremale tütrele kleite ;)
Minu õmblemine on käinud hooajati...kunagi teisemeas õmblesin, sest poest polnud midagi saada....siis õmblesin oma tütardele,kui nad olid vanuses 1-6,..... sest poest polnud midagi saada - sel perioodil õmblesingi kõige rohkem, ma õmblesin neile peaaegu kõik riided ja lisaks kudusin kampsunid-mütsid-sokid-.... seal perioodill õmbleisin ka endale ühtteist, aga endale mulle siiski nii väga õmmelda ei meeldinud, ikka tundu, et ma ei oska hästi ja istu ei hästi.... ega ma ei osnudki hästi, õppinud ma seda ei olnud ju...Praegu nagu ei julgegi endale õmmelda, kangas on kallis ja kardan ära rikkuda
Mina ei oska õmmelda ja sellest on vahel nii kahju.
VastaKustutaKui valima peaks, siis see türkiissinise voodriga ja koos kingadega :)
Meeldivad muidugi kõik!
Praegu kohe kahju, et nii harva õmblen. Ja viimase kleidi pidi ikkagi elukutseline rätsep parajaks traageldama, sest olin liiga ambitsioonikas olnud. Teiste kogemused ikka innustavad ja panevad uskuma, et tegelikult see pklegi ka tänapäeval võimatu. Kui ainult leiaks selle kapitaguse, kuhu masin laskevalmis seada
VastaKustutaVäga ilusad kleidid kõik, eriti meeldivad mulle kiiksuga detailid. Mina õmblen, kuna selle protsessi juures meeldib mulle kõik. Ja mis seal salata, meeldib mullegi vist enim riide valimine. Ei suru varsti ka põlvega kinni neid kaste, kus kangad sees. Õmblema paneb ka soov kanda looduslikke ja endale parajaid esemeid, mis nahka paitaks, mitte ei sügeleks ega kiheleks nagu naftale kombeks.
VastaKustutaNo ma ju tahan ka neid kleite, eriti eelviimast... äh,pidin ma siia tulema. Enne ma ei teadnud üldse, et mul selline puudu on, nüüd mine jälle kangapoodi.
VastaKustuta