Pühapäevaõmblus nr 19 – kisub kiireks

Kui sa juhuslikult otsutad lubada endale pühapäeviti hingamispäeva (loe õmblemispäeva), siis sa alles märkad, kui palju igasuguseid toimetusi, enamasti küll meeldivaid, just pühapäevale satub... See nädalavahetus läks justkui lennates. Imeilus aiatööilm, Tartus sünnipäevalkäik ja külalised... Ja seega on õmblustööd õige pisikesed. Kõigepealt esimene katsetus ilma käisteta pink basicust. Tõsi küll, see sai valmis juba natukene enne pühapäeva, sest läks väikese lisakingina päikesereise (reisid kaugele ja oma aeda :)) armastavale sünnipäevalapsele. Viskoostrikotaaž, kirju nagu soe suvi.

Ja päris pühapäevasse jäi tõeliselt väike ümberõmblemistöö. Leidsin aastakese eest ühest teiseringipoest dressipluusi, mis ühtepidi on selline sportlik ja teisalt oma väikeselilleliste lisanditega kuidagi muidu tore. Aga sel rõivatükil oli ka kaks viga – esmalt üliülipikad varrukad, mis isegi minu pikkade käte puhul üle sõrmeotsa kippusid ulatuma. Ja teine viga oli see, et see mõjus justkui meeste dressikas, oli ülevalt ja vöökohast väga paras, aga puusast hirmus ümber. Ma olen siiani ikka arvanud, et tagumik juhtub olema mul üks saledamaid kohti :), aga see dressikas osutus just puusast lootusetult kitsas olevat või oli see lilleliste detailidega pluusike tõesti meestele mõeldud? Igatahes ühendasin kaks "viga" – lõikasin varrukatel keskelt jupi välja (jättes alles kenad lõhikud) ja lisasin neist kolmnurksed jupikesed külgedele. Lisatükkidele panin sissepoole enamvähem samasuguse lillelise kanga.
Ühesõnaga, igast asjast saab väikse nokitsemise abil asja! See dressikas saab olema põhivarustus igapäevastel kõnniretkedel :).