Tegelikult sai see kõik alguse isetegijast. Sest just siin jõudis minuni mõte, et võiksin endale soetada mõne numbri Vouge Kniting´ut. Ja esimeses numbris, mille sain, oli see kampsun. Harva kui ma just tahan midagi ajakirja järgi teha, aga see kamps tundus ikka väga ahvatlev. Isegi vaatamata sellele, et ajakirjas oli modell minust no vähemalt poole kitsam. Ostsin lõnga ja otsustasin, et annan selle emale kududa (ta ikka hirmsasti ootab, et talle vahel mõni töö tuuakse)
Ema muidugi sellest ingliskeelsest ja tollimõõtudega ajakirjast sotti ei saa. Ja vaatamata sellele, et ka mina oskan inglise keelt umbes sama palju kui naabri koer, tegin talle lõiked ja varruka jaoks tööjuhendi. Ja siis tahtsin natuke (ainult natuke) proovida, kas muster ikka klapib. Ohh, juba samal õhtul oli pool varrukat valmis. ja kuna ema oli just parasjagu tõbine, siis täiesti sujuvalt jätkasin kudumist.
Selja tagant näeb välja nii:
Ja andku möödunud nädalane koolituse lektor mulle andeks, et tema loengus kudusin - ma tõesti kuulasin ka!
Nööbid said fimost, ikka juustunoatehnikas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar